Unustamine võib viidata tõsisele haigusele

Tavaliselt tabab nõdrameelsus vanemaid inimesi, kuid see haigus võib tekkida ka keskealistel ja noorematelgi.

FOTO: Vladimir Godnik/picture alliance/moodboard/Scanpix

Numbreid ja nimesid, mida vaja meelde jätta, on palju. Mõni neist võib aeg-ajalt ununeda. Mida vanemaks inimene saab, seda tihemini kipub mälu alt vedama.

Neuroloog Katrin Gross-Paju sõnul on panga PIN-koodi või kellegi telefoninumbri unustamine igapäevane, aga kui mäluhäired hakkavad elutegevust rohkem segama, ei saa seda kindlasti normaalseks pidada, kirjutab Terviseuudised.

Väga kindlat piiri haigusliku ja tavapärase unustamise vahele on Gross-Paju sõnul raske tõmmata. Mäluhäirete üle kurtvatest inimestest on neuroloogi sõnul suurem osa sellised, kelle unustamine on seda tüüpi, et ühel hetkel ei suuda nad meenutada olulist PIN-koodi või ei mäleta, kuhu autovõtmed pandud said.

Teise rühma kuuluvad sellised inimesed, kellel esineb mäluprobleeme tuntavalt rohkem. Nende puhul on ka lähedased märganud, et pereliige tõepoolest varasemast sagedamini unustab ning see on hakanud häirima tema igapäevast toimetulekut. «Kui inimene ei saa enam tualetis hakkama või ei oska ennast riidesse panna, on diagnoosi üsna lihtne panna,» ütles Gross-Paju.

Mäluprobleemid tabavad üha nooremaid

Koos Katrin Gross-Pajuga Lääne-Tallinna keskhaiglas närvihaiguste keskuses mälupolikliinikut vedav kliiniline neuropsühholoog Liina Vahter märkis, et kui kolm-neli aastat tagasi tulid mäluprobleemidega konsultatsioonile pigem eakamad inimesed, kellel oli juba pikemat aega olnud dementsus ehk nõdrameelsus, siis nüüd on patsientide hulgas juba oluliselt nooremaid. «On üle 50-aastaseid, aga nooremaidki, 30-40-aastaseid, kes unustavad üha enam ja tahavad olukorrast aru saada,» kirjeldas Vahter. Mäluprobleemid võivad tema sõnul esineda omaette haigusena või kaasneda mõne neuroloogilise haigusega.

Vahteri sõnul on ligi viiel protsendil 65-70 aasta vanustest inimestest Alzheimeri haiguse sümptomeid või selle haiguse diagnoos. Iga järgmise viie vanuseaastaga muutub see protsent viie võrra suuremaks ehk 70-75-aastaste hulgas esineb haigust kümnel protsendil, 75-80-aastaste vanuserühmas 15 protsendil ja üle 85-aastaste seas ligi pooltel inimestel. Sageli võib dementsus aga ka märkamata jääda, sest paljud inimesed usuvad, et vanemas eas asjade unustamine on normaalne, sest vananemisega kaasnebki halvem mälu. Vahter julgustab inimesi mäluprobleemide puhul siiski arstilt abi otsima, sest ainult siis on võimalik kindlaks teha, mis neid tegelikult põhjustab.

Mälulünkade põhjuseks on tihti depressioon

Gross-Paju sõnul on mälulünkade põhjuseks sageli depressioon, millest võivad aidata üle saada antidepressandid. Kui selgub siiski, et tegemist on mäluhäiretega, siis suunatakse patsient kolmeks päevaks haiglasse, kus tehakse kõik vajalikud uuringud ja räägitakse nii inimese kui ka tema lähedastega. Kui avastatakse, et mäluhäirete põhjuseks on dementsus, siis selgitatakse välja, missugune haigus seda põhjustab. Dementsust ei ole küll alati ravida võimalik, kuid haiguse kulgu on sageli võimalik ravimite abil aeglustada. Ravimite abil võib paraneda ka inimese igapäevane toimetulek.

Dementsus toob kaasa uue isiksuse tekke

Katrin Gross-Paju sõnul on oluline märkida, et kui dementsus tekib, siis ei kaasne sellega ainult mäluhäired, vaid muutub inimene isiksusena. Võivad tekkida kiuslikkus, hooletus, hügieeniprobleemid.

«Kui keskused, mis on seotud pidurdusmehhanismidega, ajus enam ei tööta, siis on inimene agressiivne, kõvahäälne või ka vulgaarne, mida ta pole kunagi varem elus olnud,» selgitas Gross-Paju. Muutused, mis dementse inimese puhul tekivad, ei ole seega intelligentsi või kasvatuse kadumine ega tõelise palge paljastumine. Haiguse tõttu tekkib hoopis täiesti uus inimene vastavalt sellele, millist ajupiirkonda kahjustus trehvab.

Gross-Paju sõnul kardavad küll paljud inimesed, et nad on nõdrameelsuse all kannatavaid inimesi hooldekodusse pannes halvad lapsed, kuid tegelikult on selle haigusega inimesed seal sageli õnnelikumad kui üksi kodus viibides. Seal ei tuleta neile tohtri sõnul tekkinud probleemi keegi meelde ja keskkond on kohandatud just eakale inimesele sobivaks.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.

Populaarne

Tagasi üles