Merilind: igal eestlasel võiks olla haigusest hoiatav geenikiip

Iga sümptom ei pruugi kohe alguses tõsisemale haigusele viidata. Foto: SCANPIX

SA Eesti Tervise Fondi juhatuse esimehe Eero Merilinnu sõnul võiks igal eestlasel olla oma geenikiip, mis aitaks üles leida kõrge haigusriskiga inimesed.

Merilind sõnas, et tavaliselt ei ole kõige haigemad need, kes kõige enam häält tõstavad, vaid suure tervisekahjustusega inimesed pigem vaikivad. «HIV-haiged, puuetega inimesed, vaimse puudega inimesed väärivad seda, et neid märgataks ja nendega tegeletaks rohkem.»

Haiguste puhul tegeletakse palju sümptomaatilise raviga, kuid tegelikult tuleks üles leida haiguse algpõhjus ning ravida seda nii hästi, et efekt oleks laiaulatuslik ning kauakestev. «Toome näiteks seksuaalsel teel levivad haigused, HIV-i või alkoholismi – siinkohal tuleb mõelda, mis on sümptomaatiline ravi ja mis on põhjuslik ehk patogeneetiline ravi. Kui probleemiga tegeleda, siis ikka nii, et sellest oleks ka kasu,» rääkis Merilind.

Ka võiks perearsti hinnangul olla igal eestlasel geenikiip. «See aitab üles leida kõrge haigusriskiga inimesed, kes ei ole veel haiged ja anda neile õigeaegselt soovitused ning individuaalne tervise jälgimise programm. Inimesed oleksid teadlikud oma terviseriskidest, hakkaksid rohkem tervist hoidma, mis annab pikas perspektiivis hea tulemuse – nad haigestuvad vähem või hilisemas eas ning on lühemat aega haiged,» selgitas Merilind. See võtaks tema hinnangul aega viis aastat ja sellele kuluks seitse kuni kaheksa miljonit eurot aastas.

«Arstina leian ma, et peaksime lõpetama pelgalt tervishoiuteenuse pakkumise ja tagasi tulema tervise hoidmise ja säilitamise juurde. Me peame muutuma tagasi arstideks – andma nõu inimese tervisliku seisundi kohta, kuidas olla ja jääda terveks ning haiguse korral aitama inimest kiiresti, süsteemi sees edasi-tagasi jooksutamata,» lisas Merilind.