Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Söömisharjumused ohustavad väikelapsi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Toitumisega pannakse alus lapse edasisele arengule.
Toitumisega pannakse alus lapse edasisele arengule. Foto: Vladimir Godnik/picture alliance/moodboard/Scanpix

Selle aasta märtsikuus viidi läbi küsitlus ühe- kuni kolmeaastaste laste vanemate hulgas, mille tulemusel selgus, et väikelaste toitumine muutub väga varases eas ebatervislikuks.

Arstide ja toitumisspetsialistide sõnul põhjustab ebatervislik toitumine mitmeid laste tervise ja arengu probleeme: rasva-, suhkru-, ja valgurikkad toidud ning vähene kehaline aktiivsus on põhjusteks ülekaalulisuse tekkimisel. Vajalike vitamiinide ja toitainete puudus nõrgestab aga immuunsüsteemi ja muudab lapse haigustele vastuvõtlikumaks.  

Lapsevanematele suunatud küsimustiku kooskõlastasid ühiselt Tallinna lastehaigla, Tartu ülikooli kliinikumi ja Eesti terviseedenduse ühingu eksperdid ning toitumisspetsialistid. Küsimustiku tulemustest lähtuvalt on koostöös ajakirjanike, lastearstide ning toitumisspetsialistidega algatatud teavitusprojekt «Laps ei ole täiskasvanu», mille eesmärk on suurendada lapsevanemate teadlikkust väikelaste tasakaalustatud ja läbimõeldud toitumisest.

Lapsevanematele suunatud küsitlusest selgus, et Eestis söövad ühe- kuni kolmeaastased lapsed rohkem kui kaks sooja toidukorda päevas, kuid kahjuks puudub väikelapse menüüs mitmekesisus. Näiteks annab 96 protsenti lapsevanematest oma lapsele liha igal nädalal, samas kui näiteks kala sööb igal nädalal vaid 39 protsenti küsitletuist. Piimatoodetest on iganädalaselt väikelaste menüüs kõrgel kohal juust, mida sööb 84 protsenit väikelastest, kuid kodujuustu sööb vaid 34 protsenti.

Väikelaste toitumise üks murekohti on küsimustiku põhjal ka see, et vanemad annavad oma lastele sageli söögikordade vahel suhkrurikkaid snäkke: magustatud jogurteid, kohukesi ja maiustusi. Positiivne on aga see, et 84 protsenti vanematest annavad oma lastele iga päev värskeid puuvilju ja 59 protsenti värskeid juurvilju.

Küsitlusest võib veel välja tuua, et peamised takistused, mille tõttu väikelapsed tervislikult ei söö, on seotud majanduslike teguritega. Lapsevanemad leiavad, et neil on majanduslikult raske tervislikku toitu teha. Lisaks puuduvad lapsevanematel sageli teadmised ning ka aeg, et lapse jaoks eraldi süüa teha.

Nende probleemidega tegelemiseks on esimest korda Eestis algatatud teavitusprojekt «Laps ei ole täiskasvanu», mille eesmärk on anda lapsevanematele nõu ja teavet ühe- kuni kolmeaastaste laste toitumise kohta. Teavituskampaaniale andis avalöögi 16. aprillil peetud perepäev Tallinna kesklinna lastepolikliinikus, kus väikelaste vanemaid nõustasid toitumisspetsialist Pilleriin Täht ja Tallinna lastehaigla endokrinoloog dr. Ülle Einberg.

Eestis läbi viidud küsitlusest võttis osa 500 lapsevanemat.

Tagasi üles