/nginx/o/2016/04/19/5280069t1haa10.jpg)
Eesti teadlane Tõnu Esko osales hiljuti uuringus, mille tulemusel leidis enam kui sajast teadlasest koosnenud teadlasterühm miljonite geeniteisendite hulgast kaks depressiooni avaldumise, kolm subjektiivse heaolu ja 11 neurootilisusega seonduvat geenivarianti.
Uuringu teeb uudseks see, et subjektiivse heaoluga seonduvaid geene ei olnud varem genoomiüleselt uuritud, vahendab ERRi teadusportaal Novaator ajakirjas Nature Genetics ilmunud uuringut. Eesti geenivaramu vanemteadus ja uuringu kaasautor Tõnu Esko sõnul ei ole olemas ühte «depressioonigeeni» ega «heaolu geeni», sest ühte vaimse heaoluga seotud nähtust võivad korraga põhjustada tuhanded geenid.
«Geenide üksikmõju on väga väike, mistõttu vajame nende tuvastamiseks väga palju inimesi. Põhiliselt taandus see varem statistilise võimsuse puudumisele. Uues töös näitasime subjektiivse heaolu näitel, et ainult paari geenivariatsiooni leidmiseks on vaja pea 300 000 inimest,» kinnitas ka Amsterdami vabaülikooli (Vrije Universiteit Amsterdam) käitumusliku ja kvantitatiivse geneetika professor Meike Bartels.