Eesti tippatleet toitumisest: vahel tundub, et olen varjatud kaameras

Imre Vähi 2013. aastal trenni tegemas.

FOTO: Kristjan Teedema

Kuturistina oma toitumist jälgiv Imre Vähi imestab aeg-ajalt, miks inimesed ei mõtle, mida nad poes oma toidukorvi panevad.

Vähi valmistub praegu Euroopa meistrivõistlusteks ja panused on suured – soov on saada finaali ehk esimese kuue hulka. «Kaotama ei lähe meistrivõistlustele mitte keegi, kuid kõik sõltub konkurentsist, mis selgub alles paar nädalat enne võistlust. Kui Eestis on ühes kategoorias seitse-kaheksa võistlejat, siis Euroopa meistrivõistlustel võib neid olla koguni 40–50,» rääkis tippkulturist. Ettevalmistustel mängivad olulist rolli valgutooted, mida Vähi tarbib nii hommikul kui ka pärast trenni.

«Proteiin on lihase leib ja proteiinitooted aitavad reguleerida rasvade ja valkude vahekorda kehas,» selgitas Vähi, miks valgud musklite kasvatamiseks olulised on. Tema sõnul aitavad valgurikkad söögid ka igapäevast toitumist tasakaalustada, sest tänapäeval sööb suur osa inimesi liiga palju rasvu ja suhkruid. Eriti mures on tippkulturist noorte inimeste toitumise pärast.

Ebatervislik toitumine hävitab tervise

«Kuna puutun toitumisega tavapärasest rohkem kokku, siis hakkab mulle poes silma teistegi inimeste toidulaud. Vahel on seal ringi vaadates küll selline tunne, et äkki on mingi varjatud kaamera spetsiaalselt minu jaoks üles pandud. Minu ees ja minu taga ostavad noored inimesed ainult krõpsu, Coca Colat, alkoholi, nuudliroogasid ja kogus sellist jama, mille kohta igasugused terviseametnikud ja sportlased ütlevad, et see ei ole üheski elemendis tervisele kasulik. Neid asju võetakse kohe kujaga,» rääkis sportlane.

«Noorel inimesel on toitumine tegelikult tulevaseks eluks vundamendi rajamine ja kui ehitame selle vundamendi krõpsu ja mullijoogi peale, siis jääb sellest saepuru. Varem või hiljem tekkivad tervisehädad,» on Vähi veendunud. Tema sõnul peaks noorte toidulaud olema tunduvalt mitmekesisem. Hommikuks võiks süüa näiteks putru ja lõunaks kahekäigulise söögi, näiteks prae ja magustoidu või supi ja prae.

Murelikuks teeb toidulisandite kaupluses müüja ja nõustajana töötavat tippsportlast vahel ka see, kui poe uksest astub üksi sisse mõni laps. Kuigi näiteks valgulisandeid võivad süüa ka lapsed, peaksid nemad seda tegema vanemate järelevalvel: «Lapsed võivad vahel näiteks arvata, et kui söövad korraga ära kotitäie valku, siis saab neist Ott Kiivikas,» sõnas ta.

Smuutid ja proteiinikohupiimad on tõelised hitid

Valgutoodetest meeldivad Vähile kõige rohkem smuutid ja valgurikkad kohupiimad, mida võib tema sõnul nimetada tõelisteks hittideks. «Minu enda lemmik on kookose-ananassi, väga paljudele meeldivad ka metsamarja ja maasika-banaani,» loetles ta smuutisid. Poeriiulitel on valgutoodete valik suur. Sealt võib leida ka kohukesi, batoone, pudingeid, erinevaid valgujooke ja pannkookegi.

Viimaseid jagab sportlane ka perega. Valgupannkooke tehes tuleks tema sõnul tähelepanu pöörata sellele, et need on neli-viis korda toitvamad kui tavalised pannkoogid. «Kui tavalisi pannkooke süüakse kümme tükki, siis proteiinipannkooke naljalt üle kolme ei jõua süüa. Nende valgukogus on saja grammi kohta umbes 30–35 grammi. Organism omastab korraga ligikaudu 30 grammi valku,» selgitas Vähi. «Mul on kodus kolm last ja perenaine. Teen neile proteiinikooke teadlikult umbes kolm korda vähem kui tavalisi pannkooke.»

Eesti turul müüb valgupannkooke kolm suuremat ettevõtet: Soome Fast, Saksamaa Body Attack ja Ungari Scitec. Nende ettevõtete tooted on kõik pisut erinevad ja lisaks tavalistele, maitsestamata pannkookidele, võib leida näiteks vahtrasiirupi ja banaani-toffee maitsega pannkooke ning tainast, millest saab valmistada ka vahvleid. Vähi ise eelistab tavaliselt siiski maitsestamata pannkooke. «See võimaldab mul süüa pannkooki nii kodujuustu, kanafileega kui ka näiteks mee või moosiga,» avaldas sportlane oma eelistuse.

Laktoositalumatutele ja neile, kes mingil muul põhjusel piima ja liha ei söö, soovitab Vähi riisi- ja hernevalgu jahu, millega on tema sõnul võimalik valmistada palju maitsvaid toite. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tasuks allergiate ja toidutalumatuse korral siiski toidu või toidulisandi pakendil olevat teavet hoolikalt lugeda.

Ükski liig ei ole hea

«Kui smuutit juua korraga kolm-neli pudelit ja peale süüa ka viis kohukest, siis on seda ilmselgelt liiga palju. Ühes pudelis smuutis on üle 20 grammi valku ja kui joome korraga palju rohkem, siis ülejäänut keha ei omasta. See on lihtsalt ressursside raiskamine,» rääkis Vähi. Valgutoodetega liialdamist võib tema arvates võrrelda liigse õunte söömisega. Kui paari õuna söömine päevas on tervislik, siis 15–16 õuna söömine võib lõppeda tõsiste seedimisprobleemidega. Kui valgurikkad toidud on aga päeva peale ära jaotatud ja neid süüakse mõistlikus koguses, siis on see palju tervislikum.

Toitumisekspertide sõnul peaksid valgud toiduga tarbitavast energiast moodustama 10–20 protsenti, mis tähendab, et kui toit annab päevas 2000 kilokalorit energiat, siis peaks päevas tarbima 50–100 grammi valke. Minimaalne päevane valgukogus on näiteks 200 grammis kanafilees ja palju loomset valku leidub näiteks ka munas, piimas ja kalas. Taimseid valke on palju näiteks kaunviljades, köögiviljades ja teraviljas. Seega on vajalik päevane valgukogus võimalik kätte saada ka tervislikust ja mitmekesisest toidust.

Hea vormi saladus peitub vahelduses

Selleks, et organismil oleks rohkem üllatusmomenti, tuleks Vähi sõnul süüa paljusid erinevaid toite. Nii saab toitumist kohandada ka päeval ees olevate toimetustega. Raskeks ja töiseks päevaks ette valmistudes sööb Vähi näiteks riisi rosinatega, mis on tema sõnul «tõeline energiakombo», samas kui rahulikumal päeval võib hommikusöögiks valida midagi kergemat.

«Kui inimene tunneb, et ta on mõne toidu söömise järel nagu Aatomik vanast vene multifilmist, siis tasub seda toitu tarbida enne väga töist ja stressirohket päeva, samas kui rahulikumal päeval võiks seda vältida,» rääkis sportlane. Neid toite, mis loiuks ja jõuetuks muudavad või muidu halvasti mõjuvad, süüa ei tasu.

Selleks, et heasse vormi saada, tuleks Vähi arvates kindlasti nõu pidada professionaalse nõustajaga. «Kui kellelgi tekkib näiteks kiusatus teha paari nädala jooksul elu tippvorm mitte millestki, siis loomulikult see ei õnnestu, kui puuduvad elementaarsed teadmised ja kogemused,» on atleet veendunud. Neil, kes ostavad toidulisandeid nõustaja abita, soovitab ta enne nende kasutuselevõttu kindlasti interneti abil välja selgitada, kuidas neid ohutult tarbida, selleks et lisanditest ka tegelikult kasu oleks.

Kõige parem treener on kodukaal

«Kodukaalust saab väga palju teavet, kui seda lugeda osata. Teinekord on näiteks nii, et inimene sööb päev otsa ega julge õhtul kaalu peale minna, aga siis selgub, et ohoo, ta on hoopiski pool kilo alla võtnud. Võib-olla oli see, mida ta sõi, näiteks õunad. Teine kord võib aga inimene kaalu peale minna ja mõelda, et ei ole täna midagi söönud, aga on poolteist kilo juurde võtnud. See tundub jällegi ebaloogiline. Mõtled, et kaal ei tööta ja viskaks selle õige minema, aga võib-olla oli see natukene, mis söödud sai, näiteks suitsukala. Selles oli palju soola, inimene jõi palju vett, aga see vesi ei tulnud välja,» tõi Vähi näiteid olukordadest, mil kaalust võib palju abi olla.

Igal õhtul kaalu peal käies on atleedi sõnul võimalik teha toitumise kohta palju järeldusi, millest on kasu nii neile, kes soovivad kaalu langetada kui ka neile, kes tahaksid mõne kilokese juurde võtta. Seejuures on oluline lähedaste mõistmine. «Kui inimene ütleb pereliikmetele, et tahab kaalus alla saada, siis ei tohiks sellest teha naljanumbrit ja tuleks arvestada ka sellega, et tal võib olla ka teistmoodi toidulaud,» soovitas sportlane.

Eriti keeruline on dieedipidajal Vähi sõnul suuremat sorti peol. «Minu kogemus ütleb, et 99 protsenti seltskonnast hakkab sulle ühel heal hetkel igasugu hõrgutisi nina alla tooma ja kõik arvavad, et nad on eriti originaalsed, kui nad seda nalja teevad,» kirjeldas Vähi täbarat olukorda, millesse sõbrad ja tuttavad teda vahel seavad.  

Üksnes tervislikust toitumisest siiski ei piisa. Neil, kes heasse vormi saada tahavad, tuleb ka ennast liigutada. Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Vähi teeb näiteks päevas kaks korda trenni ja käib peale selle veel kaks korda päevas 20 minutit jalutamas. Kontoritöötajale oleks aga abi ka looduses liikumisest ja kahest-kolmest trennist nädalas.

Populaarne

Tagasi üles