Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Suguelu algusaeg pärilikkusest kuigi palju ei sõltu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Iga, mil inimene suguelu alustab, sõltub eelkõige kodusest kasvatusest ja ühiskonna suhtumisest.
Iga, mil inimene suguelu alustab, sõltub eelkõige kodusest kasvatusest ja ühiskonna suhtumisest. Foto: West Coast Surfer/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kuigi vanus, mil inimesed esimest korda seksuaalvahekorda astuvad, sõltub eeskätt sotsiaalsetest teguritest, on oma roll mängida ka pärilikkusel.

Cambridge'i ülikooli teadlased eesotsas Ken Ongi ja John Perryga uurisid, kuidas on pärilikud tegurid seotud esimese seksuaalvahekorra toimumisaega, võttes aluseks Suurbritannia biopanga andmed ligi 60 000 mehe ja 65 000 naise geenide kohta, vahendab ERRi teadusportaal Novaator hiljuti ajakirjas Nature ilmunud uuringut.

Teadlased uurisid, kuidas on puberteedi algusaeg ja vanus, mil esimest korda seksuaalvahekord astutakse ja esimene laps saadakse, seotud geenide ja sotsiaalsete teguritega, nagu näiteks haridustee pikkus ja erinevate terviseprobleemide esinemissagedus.

Laias laastus sai genoomiülese assotsiatsiooniuuringu käigus sõelale jäänud 38 geeniteisendit jagada kahte kategooriasse: ühed mõjutasid eeskätt sigimise ja puberteedi algusajaga seonduvat bioloogiat, teised isiksust ja aju arengut.

Uuringust selgus, et geenide arvele saab kanda ligikaudu veerandi sugulisest käitumisest, samas kui näiteks kodune kasvatus, majanduslik ebavõrdsus ja ühiskonna suhtumine mängivad palju suuremat rolli.

Tagasi üles