Sõltlaste ravimisest loobumine läheks maksma kopsaka rahasumma

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski uuris eelmisel reedel, kuidas toimub Jõhvis narkosõltlastele metadooni jagamine, ja vastas mõni tund hiljem Jõhvi gümnaasiumi õpilase küsimusele, kas Eestis peaks kanepi legaliseerima.

Muu hulgas nägi Ossinovski, kuidas metadooni asendusravil olevad narkosõltlased käivad OÜs Corrigo oma doosi järel, mida riik jagab lootuses, et see aitab lõpetada fentanüüli, heroiini või teiste illegaalsete opioidide tarvitamise, kirjutab Põhjarannik.

«Kunagi olime kõige suuremad metadooni asendusravi osutajad,» tõdes OÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp, lisades, et aastatega on klientide arv kõvasti kõikunud. Kui 2003. aastal alustati 30 kliendiga ja kõige rohkem oli asendusravi saajaid 2008. aastal −  276 −, siis praegu on nimekirjas 132 sõltlast. Sepp nentis, et ainus, mis on jäänud samaks, on HIV-positiivsete osakaal asendusravi saajate hulgas.

Ossinovski märkis, et järgmise aasta riigieelarvest loodetakse märkimisväärset lisaraha narkoennetusele ja -ravile ning suur osa sellest on plaanis kulutada teenuste laiendamiseks ja nende ühtlustamiseks Tallinnas ning Ida-Virumaal. Ministri sõnul võiks Jõhvis koos metadooni jagamisega korraldada ka HIV-positiivsete antiretroviirusravi.

Metadooni asendusravi kinnimaksmist riigi rahast põhjendas Ossinovski sellega, et ravi on ühiskonnale kokkuvõttes odavam kui kulud, mis tuleks kanda juhul, kui sõltlased pöörduksid päevase doosi saamiseks kuritegelikule teele. Eestis on hinnanguliselt 10 000 süstivat narkomaani, kes tarvitavad igapäevaselt eeskätt fentanüüli. Igapäevase doos maksab sõltlastele kuni 100 eurot, mis tähendab, et asendusravita kuluks kõigil sõltlastel kokku narkootikumidele päevas miljon eurot, mis üldiselt saadakse varguse ja muu kuritegevuse teel.

Äraspidine loogika

Mõte narkootikume legaliseerida on ministri sõnul siiski äraspidise loogikaga. « Tegelikult on küsimus selles, kuidas me saaksime vähendada alkoholi ja tubaka tarbimist, mitte selles, kuidas muuta veel üks sõltuvust tekitav ja tervist kahjustav uimasti legaalseks,» rääkis Ossinovski kohtumisel Jõhvi gümnaasiumi õpilastega.

Minister lisas, et narkoravil viibivate 10–15aastase staažiga süstijate sõltlastee algus on olnud ühesugune: kõigepealt hakkasid nad suitsetama, siis õlut jooma, seejärel proovisid kanepit ja lõpuks fentanüüli. Kuigi kõik alkoholi ja tubaka proovijad ministri sõnul süstla otsas ei lõpeta, kaasneb nõrgemate narkootikumide tarbimisega oht hakata võtma ka kangeid narkootikume. «Üks politseinik ütles väga hästi, et meie ühiskond pole isegi ohutult ja sotsiaalselt vastutustundlikult jooma õppinud. Sellises olukorras oleks uue uimasti turule lubamine kaunis vastutustundetu,» rääkis minister.

Loe täismahus artiklit ajalehest Põhjarannik.