Vigastuste tagajärjel võiks hukkuda poole vähem inimesi

Statistikas loetakse alkoholimürgistus vigastuste hulka.

FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Eestis hukkus 2014. aastal vigastuste tagajärjel aastas 936 inimest ehk 71,2 inimest 100 000 elaniku kohta.

Kui vigastussuremus oleks Euroopa liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti aastas pea 500 inimese elu, selgub täna valitsuskabinetile tutvustatavast ülevaatest vigastuste ja nende riikliku ennetuse kohta, teatas sotsiaalministeerium.

«Iga vigastussurm on ennetatav. Paraku näeme ikka veel, et suur osa vigastussurmadest ja haigestumistest on seotud alkoholi liigtarbimisega,» ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «Üks väike riik ja rahvas ei saa seda endale lubada ning me peaksime ühiskonnana jõuliselt sekkuma, et inimelusid hoida. Vigastushaigestumuse ja – surmade vähenemine sõltub sellest, kas suudame ohjeldada  alkoholi liigtarbimist.»

Suurimad vigastussurmade põhjused on Eestis enesetapud ja mürgistused, mis mõlemad nõuavad ligikaudu neljandiku vigastuste tõttu surnud inimeste eludest. Mürgistuste peamisteks põhjusteks on alkohol ja narkootikumid. Kukkumised ja sõidukiõnnetused moodustavad kumbki ligikaudu kümme protsenti kõigist vigastustest. Pea pooled kukkumise, külmumise, enesetapu, uppumise ja tuleõnnetuse tõttu hukkunud olid alkoholijoobes.

Ministri sõnul kavandab riik mitmeid ennetustegevusi. «Esiteks, ellu tuleb viia alkoholipoliitika rohelise raamatu tegevusi, millega riik plaanib vähendada alkoholi kättesaadavust ja piirata alkoholireklaami. Samuti tuleb arendada alkoholitarvitamise häirega isikutele suunatud tugiteenuseid, rakendada joobetunnustega inimestele müügikeeldu ja toetada kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat,» sõnas Jevgeni Ossinovski.

Samuti plaanib riik tegeleda enesetappude ennetamisega kõigis vanuserühmades. Tänavu on plaanis läbi viia  enesetappude põhjusi käsitlev uuring, mille tulemustel hakkavad põhinema edasised tegevused. Tulevikus tuleb ministri sõnul tegeleda perearstide, hooldajate, õdede ja sotsiaaltöötajate kompetentsi parandamisega depressiooni ja enesetapule kalduvuse märkamisel kõigis vanuserühmades. Samuti tuleb parandada elanike esmaabi alaseid oskusi ja teadmisi ning teha kõigile kättesaadavaks vigastuste ennetamisega seonduv teave.

Tagasi üles