Korgijook levib eestlaste seas

Kümne aasta eest liikus GHB Eestis sellistes pudelites. Foto: Peeter Langovits

Korgijoogi ehk GHB kasutamine on Eestis levinud mitte ainult n-ö vägistamisuimastina, see on levinud ka kui narkootikum.

«Mullu tuvastasime korgijoogi tarvitamise 155 juhtumi puhul, nende seas oli nii autoroolist kõrvaldatuid kui ka neid, kes peeti kinni avalikus kohas,» rääkis Eesti kohtuekspertiisi instituudi teadur, keemiaosakonna juhataja Aime Riikoja. Ta lisas, et peamiselt kasutavad GHBd kahekümnendates-kolmekümnendates aastates eestlased. Valdavalt tarvitatakse GHBd koos teiste ainetega. «On olnud igasuguseid variante, pruugitakse koos kokaiini, amfetamiini, ecstasy'ga, kanepiga, alkoholiga, vaid  fentanüüli ja metadooni pole olnud,» tõdes Riikoja. GHB tarvitamine on tuvastatav vereproovist ca 1 tund ja uriiniproovist ca 8 tundi pärast tarvitust.

«GHBd tarvitanud juht võib uinuda nii sõidukit juhtides kui ka foori rohelist tuld oodates,» rääkis politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak.

Politsei teatel on tänavu liiklusest kõrvaldatud alla kümne juhi, kelle puhul tuvastati GHB tarvitamine. «Lisaks on tabatud inimesi, kellel on olnud narkojoobetunnused. Näiteks on jäänud juht ringristmikul sõites magama,» ütles Tänak. Ta toonitas, et igasuguse uimasti mõju all liiklemine on ohtlik, kuna see vähendab juhi reaktsiooni ja moondab reaalsust.

 GHB joobe tunnusteks on lihaste lõtvus, krambid, aeglane hingamine ja pulss. Korgijoogi nime all tuntud aine ületarvitamine võib põhjustada iiveldust, oksendamist, madalat vererõhku, juhuslikke korduvaid liigutusi, hingamispeetust ning «sisemist hingamist» (apnoe). Üle doseerides põhjustab GHB tahtest sõltumatut uinumist ja teadvusekaotust.

«Uimasti on sõltuvust tekitav ning selle üks võõrutusnäht on tugev füüsiline valu, mille vältimiseks seda uuesti tarvitatakse,» rääkis Tänak.