/nginx/o/2013/10/18/2554694t1h2c26.jpg)
Mullu kulutas haigekassa 8,5 miljonit eurot, et tasuda Eesti elanike raviarveid välismaal. Enamik sellest summast kulus võõrsil elavate kodanike raviks.
Eesti inimeste ravi võõrsil läheb maksma miljoneid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teistes Euroopa Liidu riikides elavate lähetatud töötajate, pensionäride ning ajutiselt teises liikmesriigis viibivate inimeste tervishoiuteenuse eest tasus haigekassa teistele euroliidu riikidele 5,1 miljonit eurot, teatas haigekassa. Haigekassa eelloa alusel plaanilist välisravi rahastati 3,3 miljoni euro eest ning teistest riikidest laekus haigekassale raviarveid 282 inimese kohta. Nendest käisid ravil 94, uuringutel 161 ning 27 kindlustatul olid luuüdidoonori otsinguga seotud kulud.
2015. aastal maksis haigekassa tervishoiuteenuste eest 713 miljoni euro eest, ravimeid kompenseeriti 113 miljoni euro eest ning ajutisi töövõimetushüvitisi maksti 117 miljonit eurot, teatas haigekassa.
Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga kasvas tervishoiuteenuste rahastamine seitse protsenti ehk 49 miljoni euro võrra – üldarstiabi rahastamine kasvas 12 protsenti, eriarstiabi rahastamine kuus protsenti, õendusabi rahastamine 16 protsenti, hambaravi rahastamine üheksa protsenti.
2015.aastal kulutati perearstiabile ligi 93 miljoni euro eest, mis on ligikaudu 10 miljonit eurot enam kui aasta varem. Kasvu põhjusteks on aasta algusest kasvanud perearsti teenuste piirhinnad – teise pereõe lisatasu, baasraha, pearaha ja tööajaväline lisatasu. Lisaks rahastatakse uue võimalusena perearstidele teraapiafondi kasutamine logopeedilistele ja psühholoogilistele teenustele suunamiseks. Aastal 2015 tõusis ka uuringufondi piirmäär kõigile perearstidele.
Mullu kasutas eriarstiabi teenuseid ligi 800 000 inimest, kellele osutatud 3,3 miljoni ravijuhu eest tasus haigekassa raviasutustele 562 miljonit eurot, mis on ligi 33 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal perioodil. Esmastest plaanilistest ambulatoorsetest eriarstiabi vastuvõttudest toimus 2/3 ravijärjekorra lubatud maksimumpikkuse (kuni 42 kalendripäeva) jooksul.
Õendusabiteenuste osutamise eest tasus haigekassa 2015. aastal 28,5 miljonit eurot, sh on statsionaarse õendusabi teenuse rahastamine kasvanud 15 protsenti võrreldes 2014. aastaga. Samuti on neli protsenti enam tehtud koduõenduse visiite. Tulemus on ootuspärane, kuna haigekassa eesmärk on parandada iseseisva õendusabi, eelkõige koduõendusteenuse ning statsionaarse õendusabi kättesaadavust.
Hambaravi teenuste eest tasus haigekassa möödunud aastal kokku 22,6 miljonit eurot, sh on hambaravil käinud laste arv kasvanud 2000 võrra.
Soodusravimeid kompenseeriti 8 miljoni ravimiretsepti alusel 113 miljoni euro ulatuses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravimite rahastamine kasvanud ligikaudu kolm protsenti.
Ajutist töövõimetust hüvitati 117 miljoni euro eest, mis on ligi 13 miljonit eurot enam kui eelmise aasta samal perioodil. Ajutise töövõimetuse hüvitiste suurenemise põhjuseks on suurem keskmine palk, töötavate kindlustatute arvu ja sünnituslehtede arvu kasv.
Võrreldes 2014. aastaga on meditsiiniseadmehüvitiste maht suurenenud kolm protsenti, moodustades üheksa miljonit eurot. Meditsiiniseadmete kasutajate arv on kasvanud üheksa protsenti.