/nginx/o/2010/12/17/485760t1hba78.jpg)
Taanis kehtestatud maks rasvastele toiduainetele on saanud küll kõvasti kriitikat, kuid uuringute järgi on muutnud see taanlaste ostukäitumist.
Kas rasvamaks muudab ostukäitumist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oxfordi ja Kopenhaageni ülikooli koostöös tehtud uuringus selgus, et vastupidiselt avalikule arvamusele ostsid taanlased maksu kehtivuse (oktoober 2011 kuni jaanuar 2013) ajal 4% vähem küllastunud rasvhappeid, rohkem aedvilju ja soolaseid tooteid, vahendab meditsiiniuudised.ee.
Maksu suurus oli 16 Taani krooni ehk 2,14 eurot kilo kohta ning seda rakendati lihale, piimatoodetele ja rasvatoodetele, milles sisaldus rohkem kui 2,3% küllastunud rasvu.
Sinne Smed Kopenhaageni ülikoolist tõdes, et regulatsiooni mõjul asendati mitmed toiduained teistega. Ta lisas, et mõned tulemused olid positiivsed, näiteks tõusis puu- ja aedviljade tarbimine. Aga oli ka üks negatiivne tulemus – ka soola tarbimine tõusis. Seetõttu leiti väike, kuid oluline langemus mittenakkuslikesse haigustesse suremisel. Andmete kohaselt võis maks päästa 123 inimest aastas ning nendest 76 on alla 75aastased. Tulemus oleks olnud isegi parem, kui soola tarbimine ei oleks tõusnud.
Kui tõsta teatud toodete hinda, hakkavad tarbijad otsima alternatiive. Rasvas, suhkrus ja soolas on palju maitset ning seetõttu vähendades rasva osa toidus, kaldutakse lisama rohkem soola. Seega kui rasvamaksu uuesti rakendada, peab kontrollima ka toiduainete soolasisaldust, selgitas Smed.