Kuidas tekib alkoholi juues mäluauk?

Alkoholi kuritarvitamisel tekkinud mälulünga puhul ei suuda mälu salvestada uut informatsiooni. Foto: SCANPIX

Inimeste seas võib üsna sageli kuulda, kui lihtsalt naerdakse ja öeldakse, et ah, mul oli mälukas. Eriti tuleb seda ette suurte pidude ja pühade ajal ning nooremate seas. Mida aga tegelikult tähendab alkoholist tekkinud mälulünk?

Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi dotsent Maria Teiverlaur, kes on töötanud üle 20 aasta ka kliinilise psühholoogina psühhiaatriahaiglas, selgitas, et mälulünka peaks suhtuma üsna tõsiselt.

Amneesia ehk mälulünk on olukord, kus mälu töö on oluliselt häiritud ja mälu ei suuda salvestada uut informatsiooni ning seega ei teki mälujälgi ehk engramme.

«Kui neid ei teki, siis ei ole hiljem ka mitte midagi meenutada ja on tühimik teatud aja kohta. Joobe mälulünga teke on natuke erilisem sellisest mälulüngast, mis võib kaasneda näiteks avariiga, kus inimene kaotab tugeva peapõrutuse tagajärjel teadvuse,» selgitas Teiverlaur.

Kerges ja mõõdukas joobes, kus ollakse teadvusel, suudetakse rääkida ja kontakteeruda teistega, võib esineda olukordi, kus mälu n-ö ei salvesta infot, vaatamata sellele, et teadvus ei ole häirunud. Kuigi inimene võib psühholoogi sõnul reageerida sellises olukorras asjalikult, ei pruugi ta suuta meenutada, mis juhtus näiteks kümme minutit tagasi.

«Tuleb rõhutada, et kõige rohkem on tegu lühimälu häirega. Vahetu mälu on säilinud – inimene suudab endale teadvustada ja meelde jätta näiteks, kui teine ütleb, et nüüd tõsta pitsi, ja ta tõstabki pitsi,» märkis Teiverlaur.

Taluvusvõime tõuseb

Amnestilise sündroomi puhul võib, ent ei pruugi olla häiritud ka kaugmälu. Mida enam ajutegevus hakkab häiritud olema, seda raskem on meenutada kaugemaid sündmusi ja tegevusi.

Alkoholi tarbimise tagajärjel hakkab inimese organismis tasapisi arenema ka tolerantsus, mis tähendab, et alkoholi tarvitades hakatakse seda üha paremini taluma.

«Tal võib sees olla näiteks kaks promilli, ent samas ta ei tundu eriti purjus olevat. Aga see ei pea tähendama, et mälulünki ei teki,» möönis dotsent.

«Kui inimene kord kuritarvitab alkoholi – joob liialt palju ja kaotab teatud ajaks mälu –, siis mälu enamasti taastub ise ja see on n-ö funktsionaalset tüüpi häire. Kui aga ollakse krooniline alkoholi tarbija, võivad ajus tekkida juba tagasipöördumatud muutused,» selgitas dotsent.

Teiverlauri sõnul on need orgaanilised muutused, mis on funktsionaalset tüüpi häirest juba oluliselt raskem häire. Ta lisas, et kõige äärmuslikum ja raskem tagajärg on alkohoolne dementsus.
Dotsent ütles, et alkoholi krooniliste pruukijate mäluprobleemid on tõsised.

«Kui on tegemist kroonilise tarbimisega, siis tavaliselt hakkab ajus tekkima B-grupi vitamiinide defitsiit ja eriti just B1 ehk tiamiini puudus,» selgitas ta. «Mõnigi võib ju öelda, et ta sööb väga hästi, aga isegi hea toitumuse korral häirib alkohol tiamiini imendumist. Muidugi ei ole nimetatud vitamiin ainus faktor, mis aju tööd mõjutab.»

Mälu taastub mitu päeva

Pikaajalise alkoholitarbimise tagajärjel võib aga inimene jõuda Wernicke-Korsakovi sündroomini, mille puhul on sümptomaatika mitmekesisem ja tunduvalt raskem. Lisaks mälulünkadele võib esineda desorientatsiooni, meelepetteid, meeleolu ja teadvuse tugevat häirumist.

Selleks et aju ja sealhulgas mälu funktsioonid normaliseeruksid, kulub psühholoogi sõnul aega mitu päeva. «Alkoholi jäljed ei kao ruttu ja biokeemiliselt on taastumine aeglane,» tõdes ta.

Teiverlauri sõnul mälu omandamis-, säilitamis- ja meeldetuletamisvõime on inimesel kõige parem siis, kui ta on kaine. «Mälu tuleks hoida. Lünklik mälu ja auklik elu on teineteisega seotud,» lisas ta.