Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/04/26/5309085t1h2e3d.jpg)
Pesupulbrit söönud imiku ema süüdistab kiirabi ebaprofessionaalses käitumises ja lapse elu ohtu seadmises, kiirabi kinnitusel jättis lapsevanem aga häirekeskusele olulise teabe edastamata.
Ühel märtsi laupäeval hakkas end varem üksnes veeretanud kümnekuune Mart Kendron hoogsalt roomama ja suundus vannituppa, kus tema tähelepanu äratas pesumasina juures teisel riiulil värviline pesupulbri pakk, mille 300-grammisest sisust oli alles umbes pool. Kui lapse ema Aljona Kuznetsova poega otsima hakkas, kuulis ta pimedast vannitoast imelikku korisevat häält. Mart Kendron lamas tema sõnul sinise ja elutuna vannitoa põrandal, lapse suu, nägu ja riided olid täis pesupulbrit. Ema sõnul laps ei hinganud.
«Kõigepealt proovisin sõrmega suust pesupulbrit välja võtta, et saada selgust, kui palju seda suus on,» rääkis Kuznetsova, kes piirivalvekoolis õppinuna oskab anda esmaabi. Siis turgatas talle pähe, et pesupulber võib tükki minna ja kõrisse klombi tekitada. Seepärast pani ta pojale peoga vett suhu ja hakkas pulbrit oma suuga lapse suust välja imema. Ta hakkas last ka südamemassaažiga elustama. Pärast kolmandat südamemassaaži hakkas laps hingama ja vett suust välja ajama. Ema võttis lapse puusale külili asendisse ja kutsus kiirabi.
Kümne minutiga kohale jõudnud kiirabitöötajad püüdsid Kuznetsovat tema sõnul esialgu rahustada, öeldes, et midagi hullu kindlasti ei ole. «Lapse suust tuli venivat mullidega ila, ta oksendas ja ajas suust välja suure vahuklombi,» kirjeldas naine. Selle asemel et ema ja laps haiglasse toimetada, olla meedikud ema sõnul öelnud, et laps nutab pulbri välja ja temaga tuleb arsti juurde minna alles siis, kui olukord pole õhtu poole paremaks läinud.
Neli päeva haiglaravil
Pärast kiirabi lahkumist puhastas Kuznetsova lapse pesupulbrist ja hoidis teda süles, otsides samal ajal internetist, kuidas poega aidata. «Sain aru, et kõik ei ole hästi ja mul tekkis lapse pärast paaniline hirm. Laps jäi loiuks, tema hingamine jäi järjest vaevalisemaks ja ta korises kogu aeg. Püüdsin talle rinda pakkuda, aga laps keeldus ja oli väga nutune,» rääkis naine. Ta helistas Tartu Ülikooli kliinikumi lastehaigla valveosakonda, kust soovitati lapsega kohe haiglasse minna.
Kuznetsova kutsus taas kiirabi ja välja tuli sama brigaad, kes sõidutas ta sel korral haiglasse, kuhu laps jäi ravile neljaks päevaks. Kliinikumis ravisid pisipoissi esialgu valvearstid ja viimasel kahel päeval lastearst Tiina Rägo. Kuna Mart Kendron oli oksendanud ja keeldus joogist, vajas ta Rägo sõnul vedelikravi ja ta pandi tilguti alla. Intensiivravi laps siiski ei vajanud ja tema seisund paranes kiiresti – järgmisel päeval sõi ja jõi ta juba ise.
Kui arstidele on Kuznetsova väga tänulik, siis kaks korda kohal käinud kiirabibrigaadi tegevusele on tal mitu etteheidet. Esiteks oleksid kiirabimeedikud pidanud tema arvates juba esimesel korral aru saama, et olukord on tõsine. Teiseks oli uuesti kohale tulnud meedikute käitumine naise sõnul halvustav ja üleolev.
«Läksin lapsega kohe alla, et ruttu haiglasse saada, kuid selle asemel et küsida, kas midagi on muutunud, nähvas kiirabi meedik mulle kohe, et kas teil oma transporti siis ei olegi või. Terve tee vaadati mind nagu kurjategijat ja ainus asi, mis mulle selle sõidu jooksul veel öeldi, oli, et ega nad teiega seal haiglas nagunii midagi ei tee,» on Kuznetsova solvunud. Ta kinnitas, et helistas uuesti kiirabisse alles pärast seda, kui oli sõpradelt ja tuttavatelt haiglasse minekuks abi palunud.
Ka on Mart Kendroni kohta täidetud kiirabi dokumentides mitu viga. Seal on kirjas, et Kuznetsova ei lasknud meedikuid teisel väljakutsel tuppa, kuid tegelikult sõideti otseteed haiglasse, lapse vanuseks on märgitud kümme aastat ja valesti on kirjas ka tema nimi. Naist pahandas ka kiirabi soovitus lapsele juua anda, sest see võinuks ema hinnangul halvasti lõppeda.
Neil põhjustel esitas Kuznetsova Tartu kiirabisse ka suulise kaebuse, millele ta sai vastuse 14 päeva pärast.
Raviviga ei tuvastatud
«Selle lapse ema jättis häirekeskusele kõige olulisemad andmed andmata. Kui keegi helistab häirekeskusesse ja ütleb, et tema laps lamas elutult maas, oli sinine ja teda tuli elustada, siis saadetakse kohe välja rintensiivravibrigaad. Ema kirjelduse põhjal saatis häirekeskus välja õebrigaad kiire (Charlie) kutsega,» selgitas Tartu kiirabi juhatuse liige Aire Veber.
Veberi andmetel oli kiirabile teada ainult see, et laps on söönud pesupulbrit, ja seetõttu saadeti välja õebrigaad. Meedikute saabudes oli lapse üldseisund rahuldav. «Ema oli lapse suust pesupulbri eemaldanud, suud loputanud ja lapsele juua andnud, mistõttu kiirabibrigaadi juht ei märganud ühtki ohumärki,» lisas Veber. Ta rõhutas, et emal soovitati kindlasti uuesti kiirabi kutsuda või ise lapsega haiglasse pöörduda, kui lapse seisund halveneb.
Eesti tuntuimale toksikoloogile Raido Paasmale viidates selgitas Veber, et pesupulbrit söönud lapsele võib väikeses koguses juua anda küll, kuid suures koguses joogi tarbimisel on oht, et inimene võib vee joomisel hakata oksendama ja vahutama. Tekkinud vaht võib aga sattuda hingamisteedesse. Just väikeses koguses soovitasidki kiirabi meedikud Veberi sõnul lapsele vett juua anda, samas kui Kuznetsova on veendunud, et vett soovitati juua anda ohtralt.
«Ähmis inimesele võib äreval hetkel kiirabitöötaja seletus tunduda järsuna, arusaamatuna,» tõdes Veber. Tema sõnul selgub seletuskirjadest, et korduskiirabikutsel tuli patsient lapsega ise alla. Ka olevat meedikud tegelikult uurinud, kas lapse seisund on vahepeal muutunud. Kaebusele vastas kiirabi Veberi sõnul pärast põhjalikke vestlusi meedikutega.
Parem karta kui kahetseda
Mart Kendronit ravinud lastearst Tiina Rägo soovitab pesupulbrit või -geeli söönud lapsega kohe haiglasse pöörduda siis, kui esinevad vähimadki mürgistusele viitavad ilmingud, nagu näiteks köha, oksendamine, hingamisraskused ja hääle kähedus. Mürgistusele võib viidata ka joogist või söögist keeldumine.
Kuznetsova sõnul oli lapse hääl kähe, ta oksendas ja korises juba kiirabi esmakordsel saabumisel. Rägo kinnitas samuti, et haiglasse jõudes oli poisi seisund keskmise raskusega, ta oli nutune, oksendas korra venivat sekreeti ja tema hääl oli veidi kähe. Röntgenuuring näitas kopsudes kemikaalist põhjustatud limaskesta ärritust.
Tohtri sõnul tekkib pesupulbri söömise tulemusel kõige sagedamini seedetrakti ärritus ja ühegi mürgistusele viitava sümptomita laps ei vaja ka tingimata haiglaravi, kuid kõik sõltub söödud pesupulbri kangusest, kogusest, koostisest ja pH-tasemest.
«Üldjuhul ei söö laps pesupulbrit palju, kuid ka vähese pulbri manustamisel võib ta köha või nutuga seda kurku tõmmata ning selle toimest võivad tekkida kõrispasm, limaskesta turse, ainet võib sattuda kopsu,» loetles Rägo pesupulbri söömise võimalikke tagajärgi. Tema sõnul ei ole pesupulber küll nii ohtlik kui pesugeelipadjad, kuid parem karta kui kahetseda. Kahtluse korral soovitab tohter lapsevanematel helistada mürgistuskeskusesse, mille telefoninumber on 16 662.
Kõige ohtlikum oli antud juhtumi puhul Rägo hinnangul see hetk, mil beebi pesupulbrit suhu toppis ja kurku ajas. «Kõige olulisem on see, et lapsevanemad mõtleksid pidevalt sellele, et nende väikesed lapsed võivad endale igal hetkel midagi ohtlikku suhu toppida. Paljud asjad saab alati teadlikult hoida lapsele kättesaamatus kohas,» hoiatas tohter.
Mart Kendronil läks siiski hästi: püsivaid tervisekahjustusi tal Rägo sõnul tekkida ei tohiks. Ema sõnul hakkab laps küll aeg-ajalt äkki paaniliselt nutma, kuid tema hääl on praegu juba peaaegu taastunud ja varem valulik sööminegi on kergemaks läinud. Pesupulbri tõttu kahjustada saanud nahk peaks haiglast saadud ravikreemi abil samuti tasapisi paranema.
______________________
Kui laps on söönud kodukeemiat
Mürgistuskeskus soovitab teha järgmist:
- püüa kindaks teha, mida ja kui palju ta võttis;
- helista 112 ja kutsu abi;
- helista mürgistusteabekeskusesse ja küsi, kas saad vahepeal midagi teha.