Haigus, mis muudab naha pruuniks

Nahavärvi võib muuta lisaks päiksele ka haigus. Foto: Panther Media / Scanpix

Addisoni tõbi on harvaesinev endokriinsüsteemi häire,mille korral neerupealised ei tooda piisaval hulgal steroidhormoone ning millele on iseloomulik naha ja limaskestade värvumine pruuniks.

Arenenud maailmas kõige sagedasemaks põhjuseks autoimmuunne genees, kirjutab meditsiiniuudised.ee.

Selle haiguse sagedus varieerub 1:16 000-1:100 000. Enim esineb seda vanuses 30-50 aastat. Ohtlik Addisoni tõve juures on see, et see võib kiiresti progresseeruda eluohtlikuks kriisiks, mis toob kaasa väga madala vererõhu ja isegi kooma.  

Addisoni tõbe jaotatakse primaarseks, sekundaarseks ja tertsiaarseks. Primaarse vormi korral on kahjustunud neerupealise koor otseselt (näiteks infektsiooni tõttu), sekundaarse puudlikkuse korral on kahjustus on hüpofüüsi tasemel ja tertsiaarse puudulikkuse korral hüpotaalamuse tasemel. Kõige rohkem esineb primaarset puudulikkust.

Addisoni tõve tunnused võivad ilmneda järk-järgult. Patsient on väsinud, esineb pearinglust seismisel, püsti tõusmisel. Esineb lihasnõrkust, kaalulangust, iiveldust, meeleoluhäired, liigese- ja lihasevalusid. Visuaalselt võib esineda nahal hüperpigmentatsioon, eriti kui elatakse päikselistel laiuskraadidel.

Pigmentatsioon esineb nahal ka päikesele mitteeksponeeritud aladel, nt. nahavoldid, hõõrdumiskohad, peopesad, huulteservad, armid, genitaalid, rinnanibud jne.

Addisoni tõve korral võib kaasneda ka teisi autoimmuunseid haiguseid, näiteks I tüüpi diabeeti, vitiliigot ja autoimmuunset türeoidiiti.

Sellest, kuidas võib tekkida Addisoni tõve kriis, loe meditsiiniuudised.ee-st.