Skisofreenikud ohustavad eelkõige iseend

Kärt Uppin. Foto: Kristjan Teedema

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhataja Sven Janno ja  akuutosakonna juht Kärt Uppin ütlevad, et valdav osa skisofreenikutest ei ole ohtlikud mitte teistele inimestele, vaid eelkõige iseendale.

2014. aastal pöördus Eestis psühhiaatriakliinikute poole 110 000 inimest, neist 12 000 sai ka haiglaravi. Neist omakorda umbes 1600 inimesele määras ravi kohtunik patsiendi enda tahtest sõltumata. «Tegelikult on seda üsna vähe,» lausus Janno. Samas ütles Uppin, et praegu akuutosakonnas ravil olevatest skisofreenikutest saab enamik ravi just oma tahtest olenemata. Osakonnas on 35 kohta, eile oli neist täidetud 32. Valdav hulk patsiente kannatabki skisofreenia all.

Janno sõnul tajub osa skisofreenikutest haiguse ägenemist ise ja õigel ajal ning tuleb kohe ka kliinikusse. «Ühel hetkel ei pruugi aga aju enam mõistlikul viisil funktsioneerida, haigusteadvust pole, klõps käib ära ja siis ta enam ise ei tule,» selgitas doktor.