Ravile saab alles siis, kui juhtub midagi õudset

Foto: Pm

Mis ühendab ennast ja oma ema tappa üritanud tegelast, Aasias orjastatud ja siis päästeoperatsiooni käigus koju tagasi toodud noormeest ning inimest, kes üritas katuselt alla hüpata? See, et psühhiaatrilist abi said nad alles siis, kui midagi oli juba juhtunud.

Eestis on terve Valga linna jagu ehk 12 000 skisofreenikut. Sageli jõuavad nad haiglasse alles siis, kui on teinud midagi tõeliselt ohtlikku: ähvardanud inimesi tappa, rünnanud neid korduvalt füüsiliselt või pannud käe iseenda külge. Enne seda saab haigus aga pika aja jooksul süveneda, sest paljud skisofreenikud ei tunnista, et neil oleks midagi viga. Ja end terveks pidavat inimest pole võimalik veenda psühhiaatri vastuvõtule minema.

Niisiis vaatavad omaksed haiguse süvenemist jõuetult pealt ja teevad seda seni, kuni juhtub midagi piisavalt jubedat, et psühhiaater on valmis inimese haiglasse vastu võtma ja kohtunik määrab talle tahtest olenematu ravi. Hullemal juhul – nagu juhtus äsja Viljandis – sooritab psüühiliselt haige inimene ränga kuriteo ja sel juhul saadetakse ta sundravile pärast kohtuotsust.