Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kasutab teist päeva uue põlvkonna kehavälist kivipurustusaparaati, mille abil saab neeru- või kuseteede kividest vabaks vähemalt 300-350 patsienti aastas.
Suurhaigla sai uue kivipurustamismasina (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kehaväline kivipurustusmeetod on patsiendile vähem traumeeriv, kergemini talutav ning selle kasutamist tuleks õige näidustuse korral igati eelistada,» rääkis regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja dr Leonhard Kukk. Ta lisas, et statsionaarne aparaat tagab võimekuse aidata ka erakorralisi patsiente kiirendatud korras, st paari päeva jooksul pärast haiglasse pöördumist, kui sellele ravimeetodile ei ole vastunäidustusi. «See tähendab, et enam ei pea inimesed ootama ühte kuud, et protseduurile jõuda, vaid saame operatiivselt reageerida,» võttis dr Kukk teema kokku.
Regionaalhaigla uroloogi dr Margus Krabi sõnul saab kivipurustamisseadet kasutada patsientidel, kui neil on diagnoositud kuni 1,5cm neerukivid või kuni 1 cm kusejuha algus- või lõpposas paiknevad kivid. Kogu kivipurustuse protsessi jälgitakse ja juhitakse ultraheliseadmega, vajadusel teostatakse ka röntgenkontrolli. «Uus seade võimaldab täpsemalt määratleda neerukivi asukohta ning suunata selle purustamiseks tugevam lööklaine. Protseduuri tehakse patsiendile narkoosita ning pärast seda, paari tunnise taastumise järel võib patsient juba koju minna,» kirjeldas dr Krabi.
Eesti haiglates kokku on aastas keskmiselt 1500 neerukivitõvega haiget, kellest umbes pooled vajavad kirurgilist sekkumist. «Aastas opereeritakse ca 750-800 haiget endoskoopiliselt (ureeterorenoskoopia ja nefroskoopia meetodiga), lahtisel operatsioonimeetodil haava kaudu opereeritakse kuni 50 patsienti ning kehavälise kivipurustusaparaati (ESWL-i) on kasutatud 300-350 haigel,» viitas dr Kukk. Arvestades patsientide koguarvu, siis võimaldab uus statsionaarne kivipurustusaparaat senist raviprotseduuride arvu aastas kahekordistada.
Kehavälist kivipurustust on Eestis kasutatud juba aastaid. «Selle protseduuri senine kättesaadavus on olnud siiski piiratud, sest seda on tehtud paaril päeval kuus renditava aparatuuriga,» märkis dr Kukk. Ta lisas, et kolleegid Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis on teinud head tööd meetodi juurutamisel Eestis. «Meie soovime suurendada selle ravimeetodi kättesaadavust veelgi.»