/nginx/o/2014/01/03/2730180t1h9a44.jpg)
Teadlased on jõudnud seisukohale, et jagatud teadmine võib olla kehvem kui jagamata teadmine ning teabejagamine võib uue teabe omandamist häirida veel takkajärelegi.
Pideva jagamise varjupool
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cornelli Ülikooli teadlane Qi Wang ja ta kolleegid Hiinas palusid katseisikutel asuda arvuti taha, arvutimonitoril aga kuvati Hiina suhtlusvõrgustiku Weibo, mis on enam-vähem Hiina vaste Twitterile, sõnumitevoogu, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator.
Katseisikud jaotati kahte rühma - ühtedel paluti ekraanile ilmunud sõnumid soovi korral sõpradele edasi saata, teistel aga sõnumivoogu lihtsalt lugeda. Seejärel paluti mõlema rühma liikmetel loetud sõnumeid meenutada ning selgus, et selle ülesandega said paremini hakkama need, kes olid pidanud sõnumeid lihtsalt lugema, mitte soovi korral edasi saatma.
Wang ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Computers in Human Behavior, et tõenäoliselt kannatasid sõnumite edasisaatjad kognitiivse ülekoormuse all, sest otsustamine, kas saata sõnum edasi või mitte, nõuab omajagu ajuressurssi.