/nginx/o/2016/05/03/5334569t1h8847.jpg)
Tuhandeid roojaproove uurinud teadlased nendivad, et suudavad soolebakterite nähtavatest variatsioonidest selgitada vaid murdosa.
Suuruuring avas sooleelustiku ainulaadsuse tagamaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgias ja Hollandis läbi viidud maailma ühe suurima inimeste mikrobioomi käsitlenud uuringu põhiautori Jeroen Raesi sõnul tegi ta enne uuringut panuse, et selle käigus suudetakse läänemaailmas nähtavast muutlikkusest ära seletada umbes 60 protsenti, kuid tegelikult suudeti kirjeldada sellest vaid seitset protsenti, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator.
Kokku suutis Belgias Rega instituudis töötav Raes tuvastada kolleegidega 69 bakterikooslust mõjutavat tegurit ja kuna inimese sisemuses elavad mikroorganismid avaldavad mõju inimeste tervislikule seisundile ja kaudselt isegi käitumisele, võiks uuringul olla ka kliinilisi rakendusi.
Laias laastus võib mikrofloorat mõjutavad tegurid jagada Raesi sõnul kolme kategooriasse – ravimid ning toitumis- ja niinimetatud roojamisharjumused. Üllatuseks tuli teadlastele näiteks õlle-, veini- ja šokolaadieelistuste mõju sooleelustikule ja see, et soolestikus elavaid mikroobe mõjutavad lisaks antibiootikumidele ja lahtistitele suuresti ka hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ja põletikuvastased rohud.
Loe lähemalt ERRi teadusportaalist Novaator.