/nginx/o/2016/05/03/5335329t1h6719.jpg)
Tänases «Radaris» kirjeldasid oma elu endised suhkrusõltlased. Samuti selgus, millistes kavalates kohtades suhkur end peidab.
«Radaris»: eestlased, kes peavad end suhkrusõltlasteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma armastasin magusat. Võin isegi öelda, et magus juhtis minu päeva,» räägib Viljandis elav kolme lapse ema Malle Lüdimois oma eelnevast elust koos suhkruga.
«Ei möödunud ühtegi päeva kui ma pidin šokolaadi sööma,» ütleb tallinlanna Anu Linnamägi.
«Mul oli isu magusa ja maiustuste vastu. Aga see oli tung. Mitte, et tahaks midagi, vaid ma pean midagi magusat saama,» kirjeldab oma lapsepõlve tallinlane Risto Uuk.
Nemad kolmekesi on jõudnud oma elus tõdemuseni, et magus dikteerib nende elu. Tervise Arengu Instituudi statistika toetab neid kolme lugu.
Iga päev sööb kooki 7,5 protsenti 16-24-aastastest Eesti noortest. Kolmel kuni viiel päeval nädalas sööb magusaid küpsetisi 17,6 protsenti.
Samas vanuseastmes joob limpsi või muud suhkruga karastusjooki igapäevaselt 7,6 protsenti.
Eriti maitsevad Eesti noortele kommid - koguni 12 protsenti Eesti noortest sööb iga päev komme.
Need jahmatavad numbrid räägivad teada-tuntud maiustustest. Aga toite, mis peidavad endas suhkrut, on väga palju. Toitumisnõustaja ja personaaltreener Erik Orgu: «Teraviljatooted - saan aru, et seda hapukat maitset peita, siis on vaja panna suhkrut, aga mõned lähevad liiga magusaks. Piimatooted, mahlad, konservid, purgisupid, krabipulgad, sink, määrdejuustud,» jätkab Erik Orgu loetelu toodetest, mis peidavad endas kavalalt palju suhkrut.
Malle Lüdimois töötas varem Viljandi Paalalinna gümnaasiumis. Seetõttu tunneb ta eriti muret koolitoidu pärast, kuhu lisatakse põhjendamatult palju suhkrut: «Alates koolitoitude salatitest - minu hinnangul ülesuhkrustatud. Samuti pudrud ja lastele pakutav morss.»
Endine magusasõber Risto Uuk jätkab loetelu: «Magusad kohupiimad, jogurtid...»
«Ühes klaasis jogurtis on kuus teelusikatäit suhkrut!» võtab Anu Linnamägi jutu üle.
«Ma vist võin arvata, mida sõltlane tunneb. Kui tuhlad kappe ja otsid ja otsid, et kas veel on see üks komm. Ja ega ma pime ei olnud - peegel läks väiksemaks. Armastus käis kõhu kaudu, aga jäi puusadel pidama,» kirjeldab Malle Lüdimois oma elu.
Erinevatel hetkedel said Malle, Anu ja Risto aru, et suhkur dikteerib nende käitumist. Malle ja Anu pöördusid kõrvalise abi poole, Risto sai suhkrust lahti omal jõul.
Malle: «Ma olin ikka sõltlane. 2014. aastal enne laulupidu käis minus see klõps. Mu väike poeg oli maininud mulle "Emme, sul on triibud selja peal, sa peaksid trenni tegema. Facebookis nägin personaaltreener Erik Orgu bännerit. Seal lubati raha tagasi anda kui kaalu liikuma ei saa. Aga tuli välja, et ma olin väga edukas kaalulangetamisel ja see katkestas minu suhkrutarbimise.»
Kui Malle kasutas Erik Orgu abi, siis Anu Linnamägi liitus Austraaliast pärit Sarah Wilsoni kaheksanädalase suhkruvõõrutusprogrammiga. «Algus oli väga raske,» rääkis ta. «Tekkisid võõrutusnähud. Mul mõned päevad valutas pea. Tundsin end nagu zombi, väsimus oli suur ja mõned kohad andsid ennast tunda.»
Kolmas endine magusasõber Risto Uuk on täna veendunud, et suhkrusõltuvust kui sellist pole olemas. «Ärme räägime ainult suhkrust vaid ka jahu, grill-liha, saia või piimatoodete ületarbimisest. Nad kõik on potentsiaalselt ohtlikud, mitte ainult suhkur. Me räägime kombinatsioonist erinevate ainete vahel, mitte ainult suhkur. Tugev keskendumine suhkrule on vale ja viib meie tähelepanu ära tervikpildilt.»
Kas suhkrusõltuvus on olemas või on see ainult turundustrikk, et müüa salendus- ja võõrutusprogramme? Sellele annab vastuse Taanis toitumisalase hariduse saanud Henri Ruul, kes täna töötab Magdaleena haiglas, aga kes on näiteks nõustanud ka Taani olümpiakoondist.
«Mida päev edasi, seda rohkem olen veendunud, et suhkur võib tekitada sõltuvust ja et see on üha kasvavam probleem,» ütleb dietoloog Henri Ruul.