Küllastunud rasvhapped ei pruugigi olla niivõrd kahjulikud

Küllastunud rasva leidub näiteks võis. Foto: Panther Media/Scanpix

Kui varasemalt on peetud võist kasulikumaks margariini, siis värskest uuringust selgus, et või asemel toiduõli tarbinud inimeste kolesteroolitase küll langes, kuid tulemused ei näidanud väiksemat südamehaiguste ja enneaegse surma riski.

Uuringus vaadeldi 9570 inimese andmeid, mis olid kogutud aastatel 1968 kuni 1973. Osalejad sõid toitu, milles oli küllastunud rasvhapete asemel taimeõli, mis sisaldab ohtralt linoolhapet ja polüküllastumata rasva.

Teadustöö tulemustest salgus, et kuigi taimeõli tarbinute kolesteroolitase langes 13,8 protsenti, ei vähenenud nende enneaegse suremise risk.

Kuigi uurimust kritiseeriti vanade andmete kasutamise tõttu ja maha tehti ka seda, et teadustöö ei arvestanud teiste südamehaigusi põhjustavate teguritega, seab uurimus siiski kahtluse alla suurema hulga seniseid tõendeid selle kohta, mida me teame küllastunud rasvadest. Seetõttu on otsustanud Scientific Advisory Committee on Nutrition (SACN) üle vaadata küllastunud rasvade tarbimise juhendid.

Praeguste soovituste kohaselt ei tohiks küllastunud rasvhappeid olla toidus rohkem kui 11 protsenti. Naiste jaoks tähendab see keskemiselt 20 grammi ning meeste jaoks 30 grammi päevas.

Ka Public Health England (PHE) on tõdenud, et küllastunud rasvhapete tarbimise soovitused tuleks üle vaadata. PHE spetsialisti dr Louis Levy sõnul on olnud erinevaid uurimusi, mille järgi võib öelda, et praegused juhised ei ole enam korrektsed. Samas on dr Levy siiski murelik, sest brittide toidust umbes 12,5 protsenti koosneb küllastunud rasvhapetest.

Uuring avaldati teadusajakirjas British Medical Journal.