Kunagi Nõukogude armee vajadusi arvestades rajatud Keila haiglas avati täna Eesti suurim hooldushaigla, kus on nii hooldekodu kui ka õendushaigla.
Galerii: Eesti suurim hooldushaigla – kuus korrust ja 350 patsienti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peale elektri, vee ja sooja me midagi muud ei vaja, sest me tegime selle maja võimalikult sõltumatu, et kõik oleks kohapealt tehtav ja me ei sõltuks tarnetest,» ütles PVJ hooldusravi tegevjuht Andres Tsahkna Keila haiglat tutvustades. Nii on haiglas olemas oma pesumaja ja köök, mis suudab toitlustada kuni 600 inimest.
Keila haigla esimesel kolmel korrusel on hooldekodu ning teisel kolmel korrusel paikneb õendushaigla. Ööpäev hooldekodus maksab 25-34 eurot sõltuvat patsiendi tervislikust seisundist. Esimesena Eestis on hooldekodusse rajatud 18 kohta dementsetele haigetele. Et vältida patsientide kaduma minekut on liftid lukustatud ning korruselt saab lahkuda vaid medõe loal. Oma õueala raviasutusel puudub, kuid on kolm rõdu, kus saab käia värsket õhku hingamas. Haiglas töötab 215 inimest.
Alates uuest aastast elavad Keilas juba seni Munalaskme ja Harku hooldekodude elanikud
Uue haigla rajamine läks maksma üle 9 miljoni euro, millest 5,5 miljonit tuli erainvestoritelt. Täna avatud B-korpus on vaid osa kunagi Nõukogude armee vajadusi rajatud hiiglaslikust haiglakompleksist. Osa seni veel renoveerimata ruume on kavas välja üürida Keila linnale, teise ossa tahetakse eurorahade toel rajada tervisekeskus, kus hakkavad tööle kõik Keila perearstid. Lisaks on haiglas olemas koht, kus saab lahkunut viimasele teekonnale saata.