/nginx/o/2016/05/05/5340995t1hadab.jpg)
Väga sageli pöördub arsti vastuvõtule inimesi, kes kahtlustavad endal mõnd tõsist haigust seoses niinimetatud «pideva palavikuga».
Kas pidev väike palavik on ohtlik? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tavaliselt on tegemist nooremate inimestega, kes on endal viimastel kuudel tihti õhtul väikese palaviku mõõtnud, kirjutab Terviseuudised. Täpsustavate küsimuste käigus selgub, et niinimetatud palavik tähendab päeva teises pooles mõõdetud kehatemperatuuri 37,2 kuni 37,4 kraadi. Hommikul on kehatemperatuur inimese sõnul normis.
Tegelikult selliste temperatuurinäitajate puhul meditsiinilises mõttes palavikust rääkida ei saa. Inimese organismi sisemuses on temperatuur kuni 37–38 kraadi. See on evolutsiooni käigus osutunud optimaalseks temperatuurivahemikuks, et tagada elundite normaalne töö. Liigse kehatemperatuuri kõikumise eest kaitseb inimest ajust asuv termoregulatsiooni keskus, mis käivitab kehatemperatuuri hoidmiseks ka näiteks külmavärinad ja higistamise.
Nii nagu täiesti terve inimese südamesagedus ja vererõhk kõiguvad ööpäeva lõikes teatud vahemikes, ei püsi ka kehatemperatuur jäigalt ühel väärtusel. Esineb selge ööpäevane rütmika: minimaalne on kehatemperatuur hommikul umbes kell 6.00 ja maksimaalne pärastlõunal kell 16.00–18.00. Ühe organismi kehatemperatuur kõigub ööpäeva jooksul 0,5–0,7 kraadi.
Lisaks on oluline temperatuuri mõõtmise koht – loogiline on, et mida lähemal «keha sisemusele», seda kõrgema väärtuse saame. Üldiselt on ühel ja sama hetkel mõõdetuna temperatuur kõige kõrgem pärasooles ja õiget mõõtmistehnikat kasutades ka kõrva sees, veidi madalam suust mõõtmisel ja suhteliselt kõige madalam kaenla all.
Haiguslikule kehatemperatuuri tõusule ehk palavikule võib mõelda siis, kui pikema perioodi vältel on kehatemperatuur päeva teises pooles üle 37,7 kraadi (suukaudsel mõõtmisel). Tavaliselt on sellisel juhul inimesel ka muid konkreetsemaid kaebuseid, mis aitavad teda uurival arstil koostada analüüside ja uuringute plaani ning palaviku (nüüd siis tõesti „päris palaviku“) põhjustele jälile saada. Põhihaiguse raviga normaliseerub tavaliselt ka kehatemperatuur.
Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.