Austraalias levib surmav nakkushaigus

Sydney ärikvartalis võib ohtlik haigusetekitaja piisknakkusena hoonete katuselt alla sadada.

FOTO: Jason Reed / Reuters/Scanpix

Sydney ärikvartalit on tabanud surmav nakkushaigus Legionelloos, mille allikaks võivad olla veejahutid.

Austraalia terviseametnikud on asunud uurima kümneid veejahutusttorne, samal ajal kui haiglasse on viidud kolm legionelloosi ehk leegionäride haigusesse nakatunud inimest, kellest ühe elu on ohus, kirjutab news.com.au.

Nakkuse said nad eelmisel nädalal. Märtsis suri Sydneys selle haiguse tõttu üks eakas mees. Kohalike terviseametnike sõnul ei ole praegune haigusepuhang märtsis toimunud nakatumisega seotud, kuid uurimine jätkub.

Leegionäride haigus põhjustab kopsupõletikku, mis tekkib pärast haigusetekitajaga nakatunud veeauru või tolmu sissehingamist. Haiguspuhanguid seostatakse muu hulgas saastunud kliimaseadmete ja suuremate hoonetega.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna direktor Vicky Sheppeard andis avalikkusele teada, et nakatunud inimestel võib haigus avalduda juba praegu, kuid need võivad tekkida ja järgmisel nädalal.

«Inimesed, kes on hiljuti elanud, käinud või töötanud Sydney ärilinnakus, mis hõlmab Margareti, Kenti, Kindi ja George’i kvartalit, ja kellel tekkivad leegionäride haiguse sümptomid, peaksid minema üldarsti vastuvõtule,» hoiatas Sheppeard. «Bakterid, kes põhjustavad seda sorti legionelloosi, elavad vees ja võivad paljuneda kliimaseadmete jahutamiseks kasutatavas vees. Inimesed võivad bakteriga nakatuda siis, kui veejahutustornist – mis on tavaliselt hoone katusel – eraldub õhku saastunud veeauru, mis võib langeda alla tänavale,» selgitas ta.

Eesti terviseameti andmetel on legionelloos bakteriaalse päritoluga äge nakkushaigus, mille põhivormiks on kopsupõletik. Haigus sai oma nime Ameerika Ühendriikides Philadeplphias 1976. aastal toimunud sõjaveteranide-leegionäride kokkutuleku järgi, kus haigestus kopsupõletikku 182 inimest, kellest 29 suri.

Haigestumine

Legionella levib eelkõige veeauruga, kuid näiteks ka niiskest pinnasest pärit tolmuosakestega. Aerosoolina võib nakkusallikas levida mitmeid kilomeetreid, kuid inimeselt inimesele ta ei levi.

Euroopas esineb leegionäride haigust kõige sagedamini suvekuudel, mil reisijate liikumine on kõige elavam. Rohkem haigestuvad sellesse haigusesse eakamad inimesed, eelnevalt mõnda haigust põdevad inimesed ja mehed – naistest kuni kolm korda sagedamini. Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel on samuti suurem oht haigestuda.

Haigusnähud

Haigusnähud on kõrge palavik, kuiv köha, pea- ja lihasvalu, hingeldus, valu rinnus ja harvem ka kõhulahtisus. Viiel kuni 15 protsendil juhtudest lõppeb haigus surmaga. Arenenud riikides põhjustab Legionella kaks kuni 16 protsenti kõigist kopsupõletikest.

Ennetamine

Oluline on Legionella paljunemise vältimine veevarustussüsteemides. Külmvee süsteemis peab olema tagatud vee temperatuur alla +20 kraadi ja kuumvee süsteemis peab olema temperatuur 55–60 kraadi. Tähtis on veevärgi süsteemide korrashoidmine ja korrapärane kontrollimine, torustikes vee seiskumise vältimine, nende regulaarse mehaanilise puhastuse ja läbivoolutamise teostamine.

Ravi

Leegionäride haigust ravitakse tavaliselt antibiootikumidega ja osa haigestunuid vajab intensiivravi.