Loomne toit on lapsele olulisem kui toidulisandid

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmekesine toitumine on lapse tervise alus.
Mitmekesine toitumine on lapse tervise alus. Foto: Tim Hall/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kui laps toitub mitmekesiselt ja tema päevases menüüs on kõikidest soovitatud toidugruppidest toiduaineid ning ta kasvab hästi, siis ei ole vaja talle lisavitamiine pakkuda.

Mida tervislikum on toitumine imiku- ja väikelapseeas, seda tervem on laps ka hilisemas elus, kirjutab Terviseuudised. Väikelapse toitumine sõltub sellest, mida vanemad talle süüa annavad, kuid sellest saavad alguse ka toitumisharjumused kogu eluks.

Mitmekülgne toit tagab vajaliku energia, kuid selle kõrval on igas toiduaines veel lisaks olulisi aineid, mida on vaja väga väikeses koguses – need on vitamiinid, mineraalained ja taimsed toitained, mis kuuluvad asendamatute mikrotoitainete hulka. Kuna vitamiinide varud ei ole organismis kuigi pikaajalised, siis on oluline neid pidevalt toidust saada.

Kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained aitab kätte saada loomset päritolu toit. Üksnes loomset päritolu toidust saab inimene näiteks paljude organite arenguks vajalikku A-vitamiini ning vitamiine D ja B12 inimorganismile sobival ja kõige paremini omastataval kujul. D-vitamiini puhul on see oluline pimedal aastaajal, sest kõige paremini toimib nahas paikesekiirguse toimel tekkiv D-vitamiin, mis salvestub maksas ja rasvkoes. Närvisüsteemi arenguks olulist rauda on näiteks punases lihas, veretoodetes, linnulihas, kuid vähem ka täisteratoodetest ja rohelistest lehtköögiviljadest.

Kuigi tasakaalustatud toitumiseks tuleks jälgida toidugruppide osakaalu menüüs, on oluline toite ka toidugrupi siseselt varieerida: süüa erinevaid leibu, puu- ja köögivilju, marju, piimatooteid, erinevate loomade liha, erinevaid kalasid jne. Sealjuures peaks puu- ja köögiviljade, marjade ning teraviljatoodete ja kartuli koguseline osakaal igapäevases toidus olema kõige suurem.

Kui laps toitub mitmekesiselt, ei ole tal tarvis vitamiine purgist juurde võtta. Kui lapse toitumine on aga üksluine või ei saa ta mingil muul põhjusel vitamiine toidust kätte, siis võib toidulisanditest abi olla küll.

Loe täismahus artiklit ka portaalist Terviseuudised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles