:format(webp)/nginx/o/2016/05/06/5346303t1h09d6.jpg)
Hoolimata varasemast otsusest koondada mitmed eriarstid vaid suurematesse haiglatesse on nüüd otsustatud, et mõni arst võib üldhaiglasse alles jääda. Seda küll vaid juhul, kui on piisavalt patsiente.
Eriarstide jäämine väikehaiglasse sõltub patsientidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Räägitakse, et arstiabi liigub kaugemale, aga juba praegu ei ole igas maakonnas tagatud tulevikus kohustuslikku kaheksa eriala. Mis arst on leitud, seda eriala pakutakse,» ütles haigekassa juht Tanel Ross eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil.
Kui haigekassa avalikustas oma kava koondada kõik teised eriarstid välja arvatud kõrva-nina-kurguarst, silmaarst, günekoloog, psühhiaater, nahaarst, taastusravi, sisehaiguste ja üldkirurgia arst, siis kritiseeris seda kava tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Nüüd on haigekassa otsustanud, et teatud erisused on lähiaastatel võimalikud.
«Meil on selleks aastaks kokku lepitud teise poolaasta muutused, mis on mahuliselt marginaalsed. Küll aga täpsustame, milliseid mitte üldhaigla tasemel erialad võivad alles jääda,» selgitas haigekassa juht Tanel Ross. Ta täpsustas, et ennekõike sõltub eriarsti töö säilimine sellest, kas on piisavalt patsiente.
Kuna Eesti maakonnahaiglad on kahe suure keskuse – Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi vahel n-ö ära jagatud, siis on kavas nendega sõlmida leping, kuidas hakkab suurhaigla korraldama eriarstiabi kättesaadavust üldhaigla piirkonnas. Näiteks pannakse haigla ja haigekassa vahelisse lepingusse kirja, mis vastuvõtud on kohapeal. «Teine, Põhja-Eesti regionaalhaigla poolt pakutud võimalus on, et perearstid hakkasid kasutama e-konsultatsiooni, et oleks maksimaalselt teada, kes üldse eriarsti vastuvõtule peaksid tulema,» rääkis Ross.
Kliinikumi puhul lepitakse kokku, kui suur osa nende poolt pakutavatest ravijuhtudest erialal X peab olema kättesaadavad konkreetsest maakonnast pärit inimesele. Sisuliselt tähendab see, et teatud piirkonna inimesed saavad arstiaja eelisjärjekorras.
«Kliinikum on aastaid osutanud väljaspool Tartut ambulatoorse eriarstiabi teenuseid 10 erialal (üldkirurgia, uroloogia, onkoloogia, hematoloogia, veresoontekirurgia, kõrva-nina-kurguhaigused, silmahaigused, meditsiinigeneetika, nefroloogia, hemodialüüs) üheksas erinevas linnas, lisaks mõnel erialal päevaravi (hemodialüüs, veresoontekirurgia),» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi pressiesindaja Kristi Tael. Ta lisas, et sellest aastast lisandub veel erialasid, mida osutatakse erinevates linnades. Arstiabi osutamiseks on kavas värvata seni kohapeal töötanud eriarste.
«Kliinikumis on aastaid olnud väljaspool Tartu linna ja maakonna elanikele planeeritud täiendavad vastuvõtuajad, et tagada neile juurdepääs eriarstiabile,» ütles Tael.
«Teisest poolaastast alates on haigekassa vähendanud üldhaiglate lepingute mahtu osal ambulatoorsetel erialadel ja siiranud selles mahus vastuvõtte regionaalhaiglale. Nende vastuvõttude korraldamisel maakonnahaiglates teeme haiglatega tihedat koostööd,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla projektijuht Meelis Roosimägi. Ta lisas, et erialadel, kus üldhaiglal on oma spetsialistid olemas, saab haigla teenuse osutamist jätkata ja selleks on sobivad koostöövormid olemas.
Lähiajal plaanib PERH muuta senist korda nii, et perearstilt võrgustunud haiglasse suunamine hakkakski toimuma ainult läbi e-konsultatsiooni. «See tagaks tavapärasest kiirema jõudmise eriarsti juurde just neile patsientidele, kes seda kõige kiiremini vajavad,» ütles Roosimägi.
Koostöö puhul võrgustunud haiglatega on projektijuhi sõnul vähe nähtavaks koostöö intensiivistumine verekeskuse ja diagnostiliste erialadega, aga samuti tugiteenuste vahel. «Võrgustunud haiglates on juba võetud või võetakse lähiajal kasutusele regionaalhaiglas toimivad tarkvaralised ja juhtimislikud lahendused, mis peaksid aitama haiglatel end paremini ja läbipaistvamalt juhtida ja majandada, ütles Roosimägi.
Regionaalhaigla on tänaseks võrgustunud Läänemaa ja Raplamaa haiglaga, aina tihenev koostöö toimub Hiiumaa haiglaga. «Võrgustunud haiglate kaasasutajatega on sõlmitud asutamislepingud, mis näevad ette ambulatoorse arstiabi osutamise jätkamise vähemalt asutamise ajal osutatud erialadel ning statsionaaris vastavalt riigi poolt kehtestatud nõuetele. Seda kokkulepet soovib Regionaalhaigla täita,» kinnitas Roosimägi.
Ta lisas, et on juba mitu näidet, kus suurhaigla arstid on alustanud vastuvõttu seoses mõne teise haigla arsti töö katkemisega või ka eriala puudumisega. Näiteks endokrinoloogia, reumatoloogia, pulmonoloogia. «Oleme haiglaid toetanud nii anestesioloogide kui günekoloogidega. Samas on meil hea meel, et paljud võrgustunud haiglates varem vastuvõtte teinud arstid teistest haiglatest on koostööd jätkanud,» ütles Roosimägi.