Ka Rootsi arste vaevab rahanappus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marina Tuutma
Marina Tuutma Foto: Toomas Huik/Pärnu Postimees

Rootsi arstide liidu juhatuse liige, perearst Marina Tuutma rääkis, et ka Rootsi meditsiinisüsteemi vaevab rahanappus, kuid seal arvestatakse arstide arvamusega väga palju ja nad oskavad patsientidega ka paremini suhelda.

Arstide päevade teisel päeval toimus sessioon «Rootsi arstide igapäevatöö – väljakutse kohanemisele», mida korraldas Eesti arstide selts Rootsis, kirjutab Med24. Sessioonil räägiti Rootsi arstide liidu tegevusest oma liikmete töökeskkonna mõjutamisel ja palgaläbirääkimistel.

Tuutma sõnul võib Rootsis maal haiglas töötades koormus olla suur, sest maal ei ole alati kõik arstikohad täidetud, mistõttu tuleb teha palju valveid. Mõnedes maakonnahaiglates on ka raha väga napilt, mistõttu võidakse näiteks koondada õdesid või sanitare. See mõjutab kaudselt ka arsti tööd. Samas ei räägita Rootsis kunagi, et patsientidele peaks hakkama vähem raha eraldama.

Mis puutub arstide palka, siis võiks Tuutma sõnul diskrimineerimist ka Eestis vähendada see, kui palgad oleksid ühe näiteks haigla siseselt avalikud. Rootsis on avalikud kõigi avaliku sektori töötajate palgad. «Mina võin helistada näiteks oma palgakontorisse ja küsida, kui suur on mu kolleegi palk. Lisaks on olemas firmad, kellelt saab sümboolse tasu eest teada aasta sissetulekud,» selgitas Tuutma.

Rootsi arstiõppe positiivse poolena tõi ta välja arstide oskuse inimestega suhelda. «Hea, et praktika pool muutub üha olulisemaks. Mul on olnud praktikante Eestist ja nende puhul on näha, et patsiendiga suhtlemise oskuse poolest on Rootsi üliõpilased kahjuks tunduvalt paremad. Varakult patsiendi juurde jõudmine ja temaga üksinda olemine on väga arendav,» rääkis Tuutma.

Rootsis peetakse arstidest Tuutma sõnul väga lugu, nende arvamusega arvestatakse, ja seal kuulub arstide liitu 48 000 arsti ehk 90 protsenti kõigist arstidest. «Liikmeks olemine annab võimaluse mõjutada ühiskonnas teatud protsesse, tervishoiupoliitikat, arstide töötingimusi. Sealt saame juriidilist abi,» sõnas Tuutma. Arstide liiduga kooskõlastatakse Rootsis ka kõik neid puudutavad seaduseelnõud ja neid kutsutakse sageli erinevatesse tervishoiuga seotud komisjonidesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles