/nginx/o/2016/05/10/5362739t1h2b1d.jpg)
Dr Teet Pullerits Sahlgrenska ülikoolihaiglast Göteborgist rääkis Eesti arstide päevadel lähemalt sellest, mida kujutab endast allergeenspetsiifiline immuunravi ja kellele see on näidustatud.
Immuunravi võib aidata allergiast vabaneda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allergeenispetsiifiline immuunteraapia on meetod, mille puhul allergeeni esitletakse immuunsüsteemile tõusvas koguses, kirjutab Med24. Selle tagajärjel kaob allergiline reaktsioon ja organism hakkab normaalselt toimima. Seega muudab ravi Pulleritsi sõnul allergilise haiguse kulgu ja pidurdab astma väljakujunemist.
Selline teraapia on näidustatud inimestele, kellel on allergia sümptomid ja
- kellel on raske vältida kontakti allergeeniga
- kelle puhul farmakoloogiline ravi ei ole piisavalt tõhus
- allergiat põhjustab piiratud allergeenide hulk
- patsient mõistab teraapia riske ja piiranguid
Rootsis on teraapia saamiseks eelisjärjekorras inimesed, kellel on allergia kiletiivaliste (mesilased, herilased) mürgile, sest sel juhul on putukamürk eluohtlik.
Ravimit saab kas süstida või tilkadena sisse võtta. Süstimise korral tuleb patsiendil alguses arsti juures käia kord nädalas ja seejärel kolme aasta jooksul kuue kuni kaheksa nädala järel. Tilku saab võtta ka kodus. Teraapia mõju kestab tavaliselt kaheksa kuni kümme aastat ja mõju kadumisel võib ravi ka korrata. Mõnel patsiendil on Pulleritsi sõnul ka õnne – neil jääb ravi mõjuma terveks eluks.
Esimene artikkel immuunteraapia kohta ilmus juba 1911. aastal, kuid tegemist on väga kalli ravimeetodiga. «Rootsis on muide tehtud uuring, kus on näidatud, et Rootsi kaitsekulutused on väiksemad, kui nohu – nii viirusliku kui allergilise – peale kuluv raha,» tõi Pullerits näite selle kohta, kui kalliks võib minna tööl käimist segavate haiguste ravi. «Aga igatahes on väga tore, et Eestis selle teemaga järjest rohkem tegeletakse ning eriti hea meel on näha, et Eesti immunoloogide ja allergoloogide selts väga aktiivselt tegutseb,» lisas ta.
Kõigile immuunteraapia siiski ei sobi. Seda ei tehta alla viieaastastele lastele ega alustata rasedatel. Ravi ei tehta ka pahaloomuliste kasvajate olemasolul ja aktiivse autoimmuunhaiguse korral. Küsitavad vastunäidustused on hepatiidid, immuunpuudulikkus, HIV-infektsioon, psüühilised probleemid.