Kauem kestev antimikroobne ravi ei ole tõhus lähenemisviis puukborrelioosi põdemise järel püsiva sümptomaatika leevendamiseks.
Pikem antibakteriaalne ravi puukborrelioosi sümptomeid ei leevenda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krooniline Lyme'i tõbi ehk kauapüsivad sümptomid pärast puukborrelioosi põdemist tekitavad sageli palju vastuolusid arstide ja patsientide vahel, kuid ka arstide endi seas, kirjutab Med24. Puuduvad küll veenvad tõendid, et pikema kestusega antibakteriaalne ravi sümptomeid parandaks, kuid mõned ravijuhendid seda siiski soovitavad. Värskelt ajakirjas NEJM avaldatud uuringus püüti välja selgitada, kas kestvate sümptomite korral on pikemast antibakteriaalsest ravist kasu või mitte.
Euroopas korraldatud uuringusse haarati 284 patsienti, kes kõik said esialgu kahe nädala vältel ravi tseftriaksooniga. Edasi said nad 12 nädala jooksul erinevata ravi: esimest rühma raviti doksütsükliiniga, teist klaritromütsiini ja hüdroksüklorokviiniga ning kolmandale anti platseebot.
Kuigi kõikides gruppides jäi ajapikku haiguse sümptomeid oluliselt vähemaks, ei esinenud nende vahel statistiliselt olulist erinevust. Teadlaste hinnangul on võimalik, et sümptomite paranemise võib kirjutada esialgse kaks nädalat kestnud tseftriaksoonravi arvele.
Kui 73 protsendil tsefriaksoonravi saanud patsientidest esinesid kõrvalmõjud nagu näiteks lööve ja kõhulahtisus, siis hilisema ravi ajal ei erinenud kõrvaltoimete esinemine kolme grupi vahel.
Uuringu tulemused näitavad selgelt, et kauem kestev antimikroobne ravi ei ole tõhus lähenemisviis puukborrelioosi põdemise järel püsivate sümptomite leevendamiseks.