Kümnete euromiljonite jagamine tekitab perearstides küsimusi

FOTO: Pm

Eesti saab Euroopa Liidult kümneid miljoneid uute tervisekeskuste rajamiseks, kus peaksid tööle asuma perearstid. Perearstide hinnangul valatakse raha nö betaooni, aga pole selge, kust hiljem saada nende majade ülalpidamiseks hädavajalik raha.

«Kahjuks peegeldab äsja lõppenud tervisekeskuste projekti esmase taotlusvooru tulemus seda, et kui sisuline teenuste mudel puudub, jäävad soovitud investeeringud täitmata,» ütles EPSi juhatuse esinaine Diana Ingerainen.

Tema sõnul loodeti tervisekeskuste projektiga lahendada sisulisi probleeme, mis on tingitud rahvastikumuutusest, arstide vähesusest ja suurenenud koormusest esmastasandile.

Ingeraineni sõnul tuleb kõigepealt täpselt aru saada, kuidas vajalikud teenused inimeseni jõuavad, sest praegu seda ei teata. Perearstina on ta mures eelkõige seepärast, et taas tehakse asju vales järjekorras – enne vorm ja seejärel sisuline teenus.

«Kui betoonkarbid püstitatakse enne seda, kui on selge, millist teenust, kellele ja kuidas seal osutama hakatakse ning kuidas toimub rahastamine, siis on tulemuseks hunnik kasutut ja kalli ülalpidamisega betooni,» lausus perearstide juht. Ta lisas, et sama võis näha juba ka hooldushaiglate projektist ning et väikeriigi tervishoiu õppetunnid võiks meil sealt juba õpitud olla.

Kasulik, kuid küsitav

«Kindlasti on sel märgiline tähendus, et lõpuks ometi liigub Euroopa Liidu raha esmatasandisse,» ütles Nõmmel tegutseva Meditiimi perearstikeskuse perearst Eero Merilind, kes ka ise projektis osales. Tema sõnul on seni Euroopa Liidu (ELi) rahast toetatud pigem hooldusraviasutusi või suuremaid haiglaid, nagu Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) või Tartu Ülikooli kliinikum (TÜK).

Merilinnu sõnul seisneb Eesti probleem selles, et enamikus perearstikeskustes tegutsevad praegu vaid perearst ja -õde. «Laiendatud esmatasandi tervisekeskusesse kuuluvad aga näiteks ka ämmaemand, füsioterapeut, sotsiaaltöötajad või hambaarst,» loetles perearst. Paraku on aga Merilinnu keskuse praegused ruumid liiga väiksed, et kõik mainitud spetsialistid sinna mahutada.

Uue projektiga liitumiseks tuli suurematesse tervisekeskustesse (peale teiste spetsialistide) koondada kuus perearsti ning keskuse plaanitud suurus pidi olema umbes tuhat ruutmeetrit.

Samas tuleb uudse keskuse rajamisel tasuda ka 25-protsendiline omaosalus, mis nõuab perearstidelt üsna suurt väljaminekut isegi siis, kui tegutsetakse mitmekesi ühe katuse all. Eriti kui tegu on noore ja alustava perearstiga.

«Praegu on probleem selles, et pole täielikku kindlust, kuidas rahastamine tulevikus jätkub – kuidas rahastatakse füsioteraapia ja ämmaemandust. Eellepingud on küll olemas, aga rahaliselt on kaetud vaid pool,» lausus Merilind. Tema sõnul saaks hoone praeguse seisuga küll valmis ehitada, aga pole kindlust, et keskust suudetakse näiteks 20 aastat ka ülal pidada.

Eeldused olemas

Ingerainen hinnangul on meil tervisekeskuste mudeli toimimiseks kõik eeldused olemas. Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus tegi uuringu, mille tulemusel kaardistati, kus keskused võiksid asuda ja milliseid teenuseid pakkuda.

Siiani ei ole aga täpselt kindlaks määratud, kuidas hakkab tervisekeskustes käima esmatasandi põhiteenuste, nagu ämmaemanduse, füsioteraapia ja koduõenduse pakkumine, rääkimata lisateenustest ja rahastamisest. Ning karta on, et kannatajaks jäävad siin patsiendid.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht ütles, et ministeerium seisab koos perearstidega selle eest, et esmatasandi tervishoiuteenuse kvaliteet ja kättesaadavus paraneks. Seejuures on uute keskuste rajamine väga oluline investeering.

Ministeeriumi esialgsel hinnangul on laekunud taotluste regionaalne jaotus hea, kaetud on 95 protsenti tõmbekeskustest. Ka perearste on kaasatud, sest taotluste elluviimisel saaks üle poole neist endale nüüdisaegsed hooned. «Taotlusvooru heade tulemuste eest kiidame ja tunnustame perearste ja ka kõiki teisi protsessis osalenuid, kellega koos taotluste tingimused välja töötati,» ütles Habicht.

Ta märkis, et ministeerium on perearstide seltsiga täiesti nõus, et samal ajal uute tervisekeskuste ehitamisega tuleb teha kõvasti tööd esmatasandi tervisekeskuste teenuse sisulise poolega. «Vaja on ühtset arusaama teenusmudelist, sealhulgas töötada välja ka rahastamismudel,» lausus ta.

Edasine protsess on Habichti sõnul oluline just patsiendi vaatevinklist. «Tervisekeskused loovad küll eelduse, et inimene saaks tema vajadustele sobivaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, aga positiivsete muutuste saavutamine eeldab investeeringute ja reformide jätkamist nii tervishoius kui ka sotsiaalvallas,» lausus Habicht.

Ministeeriumi hinnangul on olemas eeldused ja ressursid esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks ning samuti on selgeks tehtud probleemsed kohad. Teenusmudeli kokkuleppimiseni tahetakse jõuda selle aasta lõpuks ning uued keskused peaksid alustama tööd 2018. aastal.

TERVISEKESKUSED

Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 9. maiga lõppenud taotlusvoorus kokku 59 investeeringutaotlust 46 piirkondlikust esmatasandi tervishoiu tõmbekeskusest.

Tervisekeskuste rajamiseks taotletakse äsja lõppenud taotlusvoorus kokku 64 miljonit eurot. 

Populaarne

Tagasi üles