Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Miks Zika vastu vaktsiini ei ole?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heilika Leinus
Copy
Zika viiruse vastu kaitsev vaktsiin aitaks ära hoida mikrotsefaaliat.
Zika viiruse vastu kaitsev vaktsiin aitaks ära hoida mikrotsefaaliat. Foto: Nacho Doce/Reuters/Scanpix

Olukorras, kus hirm Zika ees, on inimesed hakanud paratamatult küsima, miks meil selle moskiitodega edasi kanduva viiruse vastu vaktsiini pole.

Zika on üldjuhul kergekujuline haigus, mis põhjustab palavikku, löövet ja liigesevalu ning möödub tavalisel seitsme kuni kümne päevaga, kirjutab Terviseuudised. Viiruse varasema vähese mõju tõttu ning arvestades asjaolu, et vaktsiini väljatöötamiseks kuluks hinnanguliselt 160 –500 miljonit USA dollarit, pole Zika vaktsiini loomine seni päevakorras olnud. Mitmed teised rasked ja isegi surmavad moskiitodega edasi kanduvad haigused, nagu näiteks malaaria, dengue ja Lääne-Niiluse viirus, puudutavad igal aastal miljoneid inimesi ning neid on peetud prioriteetsemaks.

Hiljutine plahvatuslik Zika levik on olukorda muutnud ja nüüd on asutud kiiresti Zika vastast vaktsiini välja töötama. Ideaalne vaktsiin tekitab tugeva immuunsüsteemi reaktsiooni, tagab mõne annusega pikaajalise kaitse ning ei põhjusta kõrvalmõjusid. Kuid sellist vaktsiini pole tavaliselt lihtne kiiresti välja töötada.

Lisaks Tartu ülikooli teadlastele on Zika vaktsiini asunud välja töötama näiteks ka Kanada rahva tervise agentuuri, Brasiilia Butantani instituudi ja USA riikliku terviseinstituudi teadlased, kes on lubanud peagi välja tulla kandidaatvaktsiiniga esmaste kliiniliste uuringute jaoks. Kuigi eduka vaktsiini täieliku regulatiivse heakskiidu saamiseks võib kuluda palju aastaid, võidakse seda rahva tervist puudutavates eriolukordades kasutada juba aasta jooksul.

Vaktsiini väljatöötamine on siiski keeruline, sest põhineb sageli «katse ja eksituse» meetodil. Paljud vaktsiinid näivad eelkliinilistes uuringutes paljulubavad, kuid kukuvad seejärel aeglase ja kuluka kliiniliste uuringute protsessi käigus läbi. Peale selle ei tea me paljude nakkushaiguste puhul tänini, millist tüüpi immuunreaktsioon on kaitse tagamiseks kõige tõhusam. Kuna vaktsiinid kutsuvad esile nakkuse vastase kaitsva immuunreaktsiooni, võib see vaktsiini väljatöötamise väga keeruliseks muuta.

Oluliseks teemaks on vaktsiini ohutus. «Elus» või «nõrgestatud» vaktsiinid, mis sisaldavad seonduvat või nõrgestatud patogeeni versiooni, on tihti kõige tõhusamad. Kuid need vaktsiinid võivad sellegipoolest põhjustada haigust, eriti patsientidel, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud. Enne inimestel kasutamiseks heakskiidu saamist läbivad vaktsiinid pika kliiniliste uuringute ja ametlike hindamiste protsessi. See on vajalik protseduur, kuid seab heakskiidu saamise lati väga kõrgele. Üks kõigi aegade edukaimatest vaktsiinidest, rõugevaktsiin, on elusvaktsiini ja tänapäeva ametnikelt poleks see tõenäoliselt ohutusega seotud küsimuste tõttu heakskiitu saanud.

Zika viirusega lähedalt seotud Dengue viiruse puhul on veel üks täiendav probleem. Inimesi, kes on olnud varem nakatunud dengue viirusega, ohustab märksa raskema haiguse väljakujunemise risk, kui nad nakatuvad teise seonduva dengue-viiruse tüvega. Samuti võib dengue-vaktsiin kaitse asemel haigust soodustada, kui inimene hiljem viirusega kokku puutub. See täiendav ohutusprobleem on dengue-vaktsiini väljatöötamist oluliselt raskendanud ja pidurdanud.

Loe täismahus artiklit portaalist Terviseuudised.

Tagasi üles