Duo tugigrupid aitavad psüühikahäirete tõttu kannatajaid

Fragment kodulehest. Foto: www.epry.ee/duo

Möödunud aasta sügisel alustasid psüühikahäiretega inimeste, nende lähedaste ja töökoha kaotanud inimeste aitamiseks tegevust Duo projekti tugigrupid, mis on mõeldud tõrjutuse vähendamiseks ja töö leidmise toetamiseks

«Psüühikahäiretega inimesed on üks kõige tõrjutumaid inimgruppe meie ühiskonnas, eriti raske on neil leida ja säilitada tööd avatud tööturul,» selgitas Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu Duo projekti superviisor Heino Nurk Postimees.ee'le.

Kui inimene jääb töövõimetuspensionile, siis sageli sulgub ta koju, kaotab oma töökaaslased ja tihti ka sõbrad. Kui südame- või vähihaigetesse suhtutakse kaastundega, siis psüühikahäiretega inimesi pigem tõrjutakse.

Seoses haigusega võib inimene ise tunda suurt häbi ja arvata, et ta ei ole võrdväärne ühiskonna liige. Ühiskonna suhtumist vaimuhaigustesse on raske muuta, kuid tugigrupi abiga võib muuta suhtumist iseendasse ja loobuda enesesildistamisest.

Tugigrupid pakuvad võimaluse lihtsalt kodust välja tulla ja avatud õhkkonnas rääkida oma haigusest ja taastumisest, nõnda väljuda isolatsioonist ja tunda end siiski osana ühiskonnast. Kui inimene tunneb ennast võrdväärse ühiskonna liikmena, siis on tal kergem pöörduda tagasi ühiskonda ja taastunud enesekindlus aitab ka paremini tööd leida.

Duo tugigrupid järgivad kindlat metoodikat, kuhu kuuluvad lühiloengud, tegelusharjutused, liikumine ja rühmavestlused. Programm on üles ehitatud loovuse arendamisele, et inimene hakkaks loovalt ja viljakalt oma elu üle mõtlema ning püstitama elus oma eesmärke.

Tähtsal kohal grupi tegevuses on oma kogemuste jagamine kogemuslugudena. Need on lood sellest, mida psüühikahäiretega inimesed on seoses oma haigusega läbi elanud ja kuidas nad on sellest üle saanud. Tugigrupis õpitakse kirjutama ka oma kogemuslugu.

Tugigruppe juhendavad üks kutseline aitaja (psühhiaatriaõde, psühholoog, sotsiaaltöötaja) koos kogemusnõustajaga. Kogemusnõustaja on inimene, kellel on endal psüühikahäire ja sellest taastumise kogemus.

Taastumine ei tähenda ilmtingimata, et inimene haigusest täiesti terveneb, vaid pigem seda, et inimene tuleb oma eluga võimalikult hästi toime ja suudab elada normaalset elu psüühikahäirega ka siis, kui see muutub krooniliseks haiguseks.

Praegu tegutsevad Eestis juba ka Duo nõustamiskeskused, kus külastajaid võtavad vastu kogemusnõustajad koos kutseliste aitajatega. Nõustamisele on oodatud nii psüühikahäiretega inimesed, nende lähedased kui ka kutselised aitajad. Nõustamisekeskused on avatud Tallinnas Haaberstis ja Seewaldis ning Tartus.

Kogemusnõustaja ei asenda arsti või terapeuti, vaid nõustab inimesi lähtudes oma haigus- ja taastumiskogemusest. Ühtlasi on ta eeskujuks, et haigusest on võimalik välja tulla ja sellest hoolimata tavalist elu elada. Kogemusnõustaja poole võib pöörduda igasuguste probleemidega.

Psüühiline haigestumine on inimese ja tema lähedaste jaoks alguses kindlasti šokk. Just siis võib kogemusnõustaja eriti suureks toeks olla. Vahel pole inimesel haiguskriitikat ja ta ei võta arsti poolt määratud ravimeid, ka siis võib kogemusnõustaja aidata nii haiget kui tema lähedasi raviplaani järgimisel.

Nõustamisele võib tulla ka siis, kui tundub, et haigus on liiga raske ja inimene  ei tea, kuidas sellega edasi elada või kui on tekkinud suitsiidimõtted. Kogemusnõustaja võib anda nõu, kuidas tulla toime väikese pensioniga, kuidas leida jõukohast tööd või säilitada olemasolevat töökohta ning jagada teavet vaimse tervise teenuste ja rehabilitatsiooni küsimustes.  

Duo projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Tallinna Vaimse Tervise Keskus. Duo tugigruppide ja nõustamiskeskuste kohta saab teavet Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu kodulehelt.