Eelmisel nädalal langes üldiselt hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine, kuid kasvama hakkas Human metapneumoviirusesse nakatumine.
Eelmisel nädalal hakkas kiiresti levima üks viirus
13. mai 2016, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal moodustasid ligi kümme protsenti kogu hingamisteede viirusliku päritoluga nakkustest Human metapneumoviirusesse ehk hMPV-sse haigestumine, kirjutab terviseamet oma kodulehel. Human metapneumoviiruse isoleeris 2001. aastal esmakordselt Hollandi teadlane van den Hoogen ja see levib piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega.
Human metapneumoviiruse põhjustatud haiguse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigustega: alates nohust ja köhast ja lõpetades palaviku ja hingamisraskustega. Nagu teised viirusliku päritoluga haigused sagenevad nad septembris-oktoobris, jõuavad haripunkti märtsis-mais ning vaibuvad suvekuudeks. Enim on ohustatud väikesed lapsed, vanurid ja immuunpuudulikkusega isikud.
Möödunud nädalal pöördus arstide poole 2766 inimest, kellest üle 54 protsendi olid lapsed. Üle-eelmise nädalaga võrreldes haigestus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 22 protsenti vähem inimesi.
Terviseameti hinnangul võib grippi haigestumuse intensiivsust nüüd hinnata madalaks ja geograafilist levikut kohalikuks, mis tähendab, et gripp on lõpuks taandumas. Samas on gripiviirus endiselt ringluses, sellega on seotud umbes 20 protsenti registreeritud ülemiste hingamisteede haigustest. Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal kaheksa A- ja üheksa B-gripiviirust. Hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt kõrgel tasemel.
Haiglaravi on gripi tõttu sel hooajal vajanud kokku 958 inimest, kellest suurem osa on olnud eakamad või tööealised. Grippi on sel hooajal surnud 20 inimest.