Eesti naise südameprobleemid vajavad eraldi tähelepanu

Dr Tiina Uuetoa sõnul saab infarkti tervisliku eluviisiga sageli vältida. Foto: Ida-Tallinna keskhaigla

Viimasel kümnendil on üha enam hakatud tähelepanu pöörama naiste südame tervisele – sellele, millised probleemid naiste südameid ohustavad ning kas ja kuidas on neid võimalik ennetada.

Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Tiina Uuetoa selgitab, et sel aastal toimus meedikutele suunatud naise tervise konverents juba kümnendat korda, peeti juubelikonverentsi. Suhtumise muutust naise südametervisesse peegeldavad kõige ilmekamalt viimasel kümnendil nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides käivitatud arstkonnale ja elanikele suunatud programmid, millel on mitu eesmärki: suurendada üldist teadlikkust naiste südamehaigustest ja nende tekkimise mehhanismidest, samuti tagada võrdne ravikäsitlus.

Dr Uuetoa sõnul on naiste südamehaigustest tehtud mitmeid uuringuid, mida on kasulik teada ka patsientidel. Euroopa suremuse statistika raport 2015. aastast näitab, et südame-veresoonkonna haigustesse sureb meie kontinendil 49 protsenti naistest ja 40 protsenti meestest. Kõrvuti südameinfarktiga surevad naised ajuinsulti, mida esineb naistel sagedamini kui meestel.  Statistika on karm, näidates, et iga teine inimene Euroopas, kes sureb südamehaigustesse on naine ja et iga teine naine sureb südameinfarkti või insuldi tõttu. Meestega võrreldes kimbutavad südamehaigused naisi vanemas eas – kui keskmine südameprobleemidega patsient on tööealine mees, siis südameprobleemidega naine on pigem eakas. Nõnda on infarktihaigete hulgas Eestis naise keskmine vanus 10 aastat kõrgem kui meestel – meestel 67 ja naistel 77 aastat. Tõsi on, et erinevusi on ka naiste ja meeste südamehaiguste mehhanismides, samuti kaebustes, mis nende haigustega kaasnevad.

Hormoonid kaitsevad naise südant

Miks põevad naised meestest keskmiselt vanemana südameinfarkti? Dr Uuetoa sõnul on südamehaiguste esinemissageduse märgatava tõusu põhjuseks keskea ületanud naistel naissuguhormoonidest saadud kaitse kadumine menopausiga. «Siinkohal pean paraku kurvastama neid naisi, kes loodavad kaitset hormoonasendusravist teatud eluperioodil. Uuringud on näidanud, et südamehaiguste riski eest hormoonasendusravi ei kaitse ja seda ei soovitata infarkti ennetuseks. Küll saavad paljud naised sellisest hormoonravist kasu klimakteeriumiga seotud vaevuste leevendamiseks ja sellise näidustusega on nende ravimite kasutamine õigustatud,» lisab südamearst.

Kuidas infarkti naistel ära tunda?

Tüüpiline infarkti põdev naine on pensionär. Eestis on infarktiga haiglasse sattuvatest naistest üle 60 protsenti vanemad kui 75-aastased.  Dr Uuetoa osutab, et infarktiga seotud kaebused naistel ja meestel erinevad. Meestel esineb juhtiva kaebusena tugev valu rinnus, mida tänasel päeval inimesed Eestis üldiselt teavad ja teadvustavad kui infarktikaebust ja suure ohu märki. Naiste infarktist tingitud vaevused on sagedamini ebatüüpilised ja salalikumat laadi.

«Infarktiga esineb naistelgi valu rinnus, kuid meestest enam on infarkti sümptomiteks õhupuudus ja üldine väsimus,» selgitab südamekeskuse juhataja. Ebaselgete kaebustega patsientide hulka kuuluvad naised, diabeetikud, vanemad inimesed. Näiteks võib südameinfarktiga haiglasse sattuda eakas suhkruhaigust põdev proua. Kui tegemist on igapäevaselt vähese füüsilise koormusega tubase 75-aastase naisega, kellel on nädala jagu olnud üldine halb enesetunne väsimuse ja õhupuudusega, siis ainult kaebuste põhjal  infarkti esimese haigusena ei kahtlusta patsient ise ega tarvitse seda teha ka kiirabibrigaad. Ebatüüpilised kaebused on kindlasti arvestatavaks põhjuseks, miks naistel tekib meestega võrreldes enam viivitusi infarkti diagnoosimisel ja haiglaravi alustamisel. Vahel juhtub ka, et väikesekoldeline ehk mikroinfarkt põetakse läbi püstijalu – dr Uuetoa sõnul võib see sündida,  kui kaebused on vähesed ja inimene nendega arstile ei pöördugi.

Naiste infarkti ravimisel ja prognoosis edasiseks eluks on oluline seegi, et naistel esineb kõrgema vanuse tõttu rohkem kaasuvaid haigusi. «On loomulik, et vanuses 75+ infarkti põdeval naisel on arvestatavalt kaasuvaid haigusi – suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, kopsu- ja liigeshaiguseid. Neidki haiguseid ravitakse ja seetõttu on iga päev tarbitav ravimihulk sageli märkimisväärne. Vanusega  «kuluvad» paljud elundid, näiteks esineb kõrgemas eas sagedamini neerupuudulikkust. Kõik need tegurid loovad infarkti põdeva eakama naise jaoks taustsüsteemi, mida iseloomustab kõrgem risk infarkti ebasoodsamaks kuluks haiglaperioodil. Keerulisem võib olla ka infarktiravi optimaalne korraldamine haiglas ja pärast seda,» rääkis dr Uuetoa.

Riskifaktorid, mis ohustavad naise südame tervist

Millised on aga olulisemad riskifaktorid südameinfarkti tekkimiseks? Dr Uuetoa sõnul on nendeks soost sõltumatult vanus, kõrge vererõhk, normist kõrgem kolesteroolitase, ülekaal, suhkruhaigus, suitsetamine, istuv eluviis. Kõrge infarktiriskiga on kõik need, kellel on juba diagnoositud südame isheemiatõbi (mis on südameinfarkti alushaigus) või tehtud varasemalt südame veresoontel erinevaid protseduure (operatsioon, sondeerimisel veresoonte laiendamine).  Naistel tasub teada ka seda, et mitmete riskifaktorite mõju erineb sooliselt ja seda õrnema soo kahjuks – näiteks suitsetamisega ja diabeediga seotud  riskid  toimivad neil kestvamalt ja jõulisemalt. Nagu juba märgitud, suureneb naise risk haigestuda infarkti  menopausi tekkimisega.

Mida aga naised saavad ise igapäevaselt südameprobleemide ennetamisel ära teha?

Euroopa südamearstide viimane ennetusjuhend 2012. aastast soovitab naisi südamehaiguste suhtes skriinida alates 50. eluaastast. Seda vanust loetakse kriitiliseks, millest edasi südame-veresoonkonnahaiguste risk naistel suureneb. «Et naise risk haigestuda infarkti kasvab hüppeliselt menopausi tekkimisega, siis soovitatakse skriinida kindlasti ka neid naisi, kellel on tekkinud menopaus. Lisaks tasub teada, et mitmete südameinfarkti riskifaktorite mõju erineb sooliselt ja seda naiste kahjuks – näiteks suitsetamisega ja diabeediga, ka vererasvade ainevahetuse häirumisega  seotud  riskid  toimivad nendel kestvamalt ja jõulisemalt.  Paljud ei tea, et infarktiriski suurendab ka passiivne suitsetamine. Suitsetamisest loobumisest saame rääkida siis, kui ei ole suitsetatud vähemalt üks aasta. Siinkohal ei räägi me mõnepäevasest suitsuta olemisest, nagu patsiendid ekslikult vahel arvavad,» lisas dr Uuetoa.

Teadlikkus hoiab tervena

Dr Uuetoa sõnul on tänaseks jõutud selleni, et riskiteadlikkus pole kitsalt arstlik probleem, vaid  eelkõige patsient ise peab teadma oma südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid. Teadlikult tehtud elustiili ja toitumist puudutavad valikud on tervena elatud elu alus. Parim infarkt on ärahoitud infarkt, nii naistel kui meestel, rõhutab südamearst. Ennetus tõesti toimib – südameinfarkti tekkimist suudetakse riskifaktorite õigesuunalise mõjutamisega vähendada 50 protsendi võrra!

Kindlasti tuleb arvestada võimalusega, et elu jooksul võib südameinfarkt korduda. See on haigus, mida on võimalik põdeda ka teist või kolmandat või enamatki korda. Kusjuures alati ei pruugi ajavahe kahe infarkti vahel olla aastates, vahel saab seda lugeda kuudes. Korduva südameinfarkti ennetamiseks tuleb kindlasti järgida arsti soovitusi ja haiglas koostatud raviplaani, mis peab kodus jätkuma. «Kindlasti rõhutaksin, et igal infarktihaigel seisab peale haiglat ees elukestev ravi. Südametüsistuste kindel riskifaktor on elutähtsatest ravimitest loobumine. Miks nii juhtub? Ajendina nimetavad meie patsiendid eeskätt enesetunde paranemist, ka hirmu liigse «keemia» ees. Pärast infarkti on tähtis tarvitada koduseks raviks väljastatud ravimeid. Seda tuleb teha vastavalt korraldatud raviskeemile, mitte enesetunde alusel,» kummutab dr Uuetoa levinud valearusaama. Südamearst tuletab ka meelde, et väikeses doosis ehk niinimetatud südameaspiriin on nendel, kes on põdenud infarkti, kindel kaaslane kogu eluks.

Kardioloogi sõnul esineb südame-veresoonkonnahaigusi Eesti elanikel  palju, kuid õigeid valikuid elus tehes saab nende tekkimist ennetada. «Südamesõbralike valikute tegemine ei pruugi alati kallis olla, alustada saab lihtsatest sammudest – mitte suitsetada, liikuda piisavalt, toituda tervislikult ja hoida oma kehakaal optimaalsena. Euroopa tervisekaardil on Eesti südame-veresoonkonnahaiguste esinemuse alusel väga kõrge riski piirkond. Meiega ühes riskirühmas on naabermaad Läti, Leedu ja Venemaa, kõrge risk on ka sellistes riikides nagu Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Ukraina, Horvaatia, Armeenia, Moldaavia, Türgi, Gruusia, Tšehhi ja Slovakkia. Kindlasti ei tohi unarusse jätta infarkti riskifaktoreid ja neid peab ravima – eeskätt puudutab see kõrgvererõhktõve ja kolesterooli ainevahetuse häireid, aga ka suhkruhaigust. Nii ei pruugi esimene infarkt tekkidagi,» paneb  dr Uuetoa lõpetuseks südamele. 

Milliste südameprobleemidega EMOsse kõige enam pöördutakse?

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Märt Põlluveer:

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda pöördutakse väga erinevate südameprobleemidega. Tüüpiline kaebus, mille puhul kindlasti abi saamiseks meie poole pöördutakse, on rindkerevalu. Valu tuntakse kõige erinevamates kohtades, nagu kael, õlaliigesed jne. Kurdetakse, et jõud on kadunud ja süda lööb liiga aeglaselt. Kaebused on meeste ja naiste osas ligikaudu ühesugused, kuid loomulikult on iga patsient oma kaebustega individuaalne ning vajab tähelepanu, et välistada või kinnitada üks või teine diagnoos.