/nginx/o/2011/01/10/496309t1h46f0.jpg)
Hollandis tehtud kliinilised katsed näitasid, et valgusteraapiat võib kasutada vanemate inimeste kliinilise depressiooni ravimeetodina.
Valgusteraapia võib aidata ravida kliinilist depressiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amsterdami ülikooli meditsiinikeskuse psühhiaatri Ristaert Lieverse juhtimisel tehtud katsetes uuriti 89 kliinilise depressiooni patsienti vanuses 60 aastat ja enam, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Pooltele neist määrati kolmeks nädalaks valgusteraapia. Nad pidid igal hommikul veetma tunni valgusteraapia ruumis, mida kasutatakse ka sesoonse depressiooni raviks. Sesoonset depressiooni põhjustab sügisel ja talvel vähene päikesevalgus, mis tekitab inimestel sügismasendust ja kevadväsimust.
Kontrollrühm kasutas hämara punase, kõigest 50 luksise intensiivsusega valgusega ruumi. Tavalistes valgusteraapia kabinettides kasutatakse kahvatut sinist valgust, mille intensiivsus on 7500 luksi. Hämara punase valguse puhul ei ole teada, et sel oleks inimestele kasulikku või kahjulikku mõju.
Katse tulemused näitasid, et erinevalt punase hämara valguse käes viibinud patsientidest paranes heleda valgusega teraapiat saanud patsientide enesekontroll ning paranemise märgid olid võrreldavad depressioonivastaste ravimite kasutamisega.
Paranemist mõõdeti depressiooni hindamiseks kasutatava Hamiltoni depressiooniskaala järgi.
Valgusteraapiat saanud rühma puhul võis täheldada ka inimese ööpäevarütmi reguleeriva hormooni melatoniini taseme kasvu ning stressi põhjustava hormooni kortisooli taseme vähenemist.
Valgusteraapiat saanud patsientidel esines paranemise ilminguid 54 protsendil patsientidest, kontrollgrupi puhul kõigest 33 protsendil.
Varasemad uuringud on näidanud, et hele valgus mõjutab osade ajus leiduvate kemikaalide taset, sealhulgas serotoniini, mis mõjutab teatud liiki depressiooni vorme. Teadlaste uuring viitab ka sellele, et valgus mõjutab aju neid piirkondi, mis on antidepressantide sihtmärkideks.
Lieverse sõnul annavad nende avastused lootust paljudele vanainimestele, kes ei saa antidepressandiravi või keelduvad sellest. Abi võivad saada ka need, kellel esineb antidepressantide tarvitamisega seoses tõsiseid kõrvalmõjusid. Valgusteraapia võib olla kasulik ka neile, kellele ravimid ei mõju. Samas võib valgusteraapia olla mittesobiv inimestele, kellel on silmadega probleeme.