Perearstikeskuste ehitamise toetus läheb haiglatele ja omavalitsustele

Kui praegu töötab enamik Eesti perearste üksikettevõtjana, siis tulevikus peaksid nad koonduma grupipraksistesse.

FOTO: SCANPIX

Eesti saab kümneid miljoneid perearstikeskuste rajamiseks, kuid lõviosa sellest rahast läheb maakonnahaiglatele ja kohalikele omavalitsustele.

«Meie soov oli, et tänu infrastruktuuri toetusele koonduksid perearstid suurematesse keskustesse,» rääkis sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht. Uue keskuse ehitamiseks või renoveerimiseks makstavat toetust saavad vaid tervisekeskused, kus asuks tööle vähemalt kolm perearsti.

Nüüdseks on selgunud, et lõviosa tervisekeskuste rajamiseks ette nähtud enam kui 60 miljonist eurost läheb kas kohalikele omavalitsustele või haiglatele. Uue keskuse rajamiseks on raha küsinud 21 omavalitsust ja 17 üldhaiglat. Vaid kuus perearstikeskust on otsustanud oma töötingimuste parandamiseks euroraha taotleda.

«Ma ei oska öelda, kas perearstide puhul on nõutava omafinantseeringu puudumine peamiseks takistuseks. Ma arvan, et pigem on takistuseks see, et tervisekeskuse puhul tuleb võtta vastutus 20 aastaks ja üksinda on seda teha suhteliselt keeruks,» rääkis Habicht. Ta rõhutas, et kuigi tervisekeskuse rajamiseks küsisid raha üksikud perearstid, siis ei tähenda see, et uued keskused jääksid ilma arstideta. «See, kes raha taotleb, peab vastutama selle eest, et need arstid hakkavad seal ka tööle. Kui uus keskus jääb tühjaks, siis tuleb raha tagasi maksta,» rõhutas Habicht.

Perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul võib perearstide vähese huvi põhjuseks olla selgusetus tuleviku osas, sest seni ei ole teada, kuidas hakatakse rajatavaid keskusi rahastama. «Minna praegu kaasa uute arengutega, kui täpselt pole teada, mismoodi rahastamine hakkab pikemas perspektiivis toimuma, mismoodi uus keskus peaks toimima, milline hakkab seal olema arsti roll, siis perearstid pole selles suhtes piisavalt riskialdis rahvas,» tõdes Ingerainen.

Kui Harjumaal ja Ida-Virumaal on taotlejaid rohkem kui keskuste rajamiseks ette nähtud raha, siis kahest maakonnakeskusest ei laekunud ühtegi taotlust. Jõgeva linnast ei laekunud ühtegi taotlust, Võru taotlus jäi välja, kuna seal ei suudetud kokku leppida uue tervisekeskuse rajamiseks linna. Kohalik haigla asub aga linnast väljas. Ka Viljandis asub haigla linnast väljas, kuid seal leidsid haigla ja arstid ühise keele keskuse rajamiseks linna.

Habichti sõnul jääb Võru ja Jõgeva raha praegu reservi ning neid saab sihtotstarbeliselt taotleda järgmises voorus.

Esimesed 15 eurorahade abil rajatud tervisekeskust peaksid hakkama tööle 2018. aastal. Aastal 2023 peaksid käivituma veel 35 keskust. Uutes keskustes peab töötama vähemalt kolm perearsti, ämmaemand ja koduõde.

Tervisekeskuste rajamiseks taotlevad toetust Lääne-Tallinna keskhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Tapa haigla, Hiiumaa haigla, Narva haigla, Ida-Viru keskhaigla, Sillamäe haigla, Järvamaa haigla, Läänemaa haigla, Põlva haigla, Pärnu haigla, Raplamaa haigla, Kuressaare haigla, TÜ Kliinikum, Valga haigla ja Viljandi haigla.

Kohalikest omavalitsustest tahavad eurorahade toel oma keskuse ehitada Anija, Harku, Saarde, Väike-Maarja, Kohila, Märjamaa, Alatskivi, Abja, Suure-Jaani, Antsla, Kose, Koeru, Türi, Lihula, Kadrina, Rae, Saku, Saue vald, Kiviõli ja Rakvere linn.

Populaarne

Tagasi üles