Värske uuring: beebide kinnimähkimine on eluohtlik

Selili asend on väikesele beebile kõige ohutum ja kinni mähkida teda ei tasuks.

FOTO: Caroline Arber/picture alliance/moodboard/Scanpix

Kui varem arvati, et väikelapse kinnimähkimine võib lapsele kasulik olla, siis värske uuring näitas, et see suurendab hoopis hällisurmade riski.

Väikelaste kinnimähkimine on igivana meetod, millega loodetakse last rahustada, nii et ta nutab vähem ja magab paremini, kirjutab The Washington Post. Hiljutisest 2519 imikut hõlmanud uuringust selgus siiski, et see tegevus võib maksta lapse elu. 760 neist beebidest oli tabanud hällisurm ehk äkiline ja ootamatu surm. Kinnimähkimise võtet oli kasutatud 323 lapse puhul, kellest 133 tabas hällisurm.

Kinnimähitult küljele või kõhuli asetatud lapsi tabas hällisurm kaks korda sagedamini kui samas asendis maganud mähkimata lapsi. Risk oli suurem vähemalt kuuekuuste laste puhul, kes keeravad end suurema tõenäosusega ohtlikku kõhuli asendisse. Kuigi selili magava lapse oht äkiliselt surra on üldiselt väiksem, tõstis kinnimähkimine ka selle asendi puhul surmariski.

Arvatakse, et kinnimähitud laps tunneb end mugavamalt ja justkui emaüsas, mistõttu seda tehnikat näidatakse värsketele emadele sageli juba sünnitusmajas. Paraku kaasnevad selle praktikaga aga ka ohud – laps võib üle kuumeneda, tal võivad tekkida hingamisraskused ja ta võib ennast keerata kõhuli asendisse, mis on eriti ohtlik just kinnimähitud lapsele.

Uuringu autorite sõnul näitavad selle tulemused, et soovitus vältida lapse asetamist kõhuli või külili on eriti oluline kinnimähitud laste puhul. USAs on hällisurm ühekuuste kuni üheaastaste laste üks peamine surmapõhjus, mis esineb kõige sagedamini siis, kui laps on kahe- kuni neljakuune. Eksperdid ei tea küll, mis hällisurma täpselt põhjustab, kuid teatakse, et geneetilised haigused ja sigarisuits kasvatavad äkksurma riski ja kõige parem moodus selle ennetamiseks on lapse asetamine ohutusse seliliasendisse.