Suurbritannias tehtud uuring näitas, et sularahaautomaatidel võib sama palju kahjulikke baktereid leiduda kui avalikes käimlates.
Sularahaautomaadid on samasugused bakteritepesad nagu avalikud WCd
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. jaanuar 2011, 08:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BioCote firma mikrobioloogid võtsid bakteriproove üle Suurbritannia leiduvatelt sularahaautomaatide klahvidelt, kirjutab The Telegraph.
Sularahaautomaate kasutavad päevas sajad tuhanded inimesed.
Samasugused bakteriproovid võeti ka avalikest käimlastest. Laboritestis võrreldi mikroskoobi all sularahaautomaatidelt ja käimlatest võetud proove.
Bakteriteproovid jäeti ööpäevaks laboratooriumisse kasvama. Uuring näitas, et neis leidus baktereid, mis tekitavad mitmesuguseid haigusi, kaasa arvatud düsenteeria.
«Meid huvitas, milline on bakterite hulk tihti kasutatavatel sularahaautomaatidel ja käimlates. Tulemused olid üllatavad, et sularahaautomaatidel leidus peaaegu sama kogus kahjulikke baktereid kui avalikes WC-des,» selgitas mikrobioloog Richard Hastings.
Samuti leidus sularahaautomaatidel täpselt sama liiki baktereid, mis käimlates.
BioCote firma esindaja sõnul peetakse üheks suuremaks terviseriskiks avalikke WC-sid, kuid samavõrra ohtlikud on ka sularahaautomaadid.
Küsitlus paljastas, et britid peavad ohtlikuks ka avalike telefonide kasutamist, busside ootepaviljone ning metroojaamu ja metroovaguneid.
Samuti kardetakse bussiistmeid. Enamik küsitletutest pühib need üle või püüab midagi kaitsvat istumise alla panna. Ka trammide ja metroovagunite istmeid peetakse tervisele ohtlikuks.