/nginx/o/2016/05/19/5408883t1hb1ba.jpg)
Haigekassa plaan koondada paljud eriarstid paari suuremasse keskusesse on tõstatanud küsimuse, kuidas jõuavad tohtri juurde kaugemal elavad inimesed, kel pole oma transporti. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel jääb see probleem kohaliku omavalitsuse kanda.
Lääne-Virumaa Väike-Maarja valla sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinksi hinnangul on kõige suurem probleem see, et eakad inimesed ei leia ise suurest linnast üles ei haigla hoonet ega hiljem selle koridorirägastikust õige eriarsti kabinetti. «Kui kaheksakümneaastane peab üksinda minema Puusepa tänavale (Tartu ülikooli kliinikumi üks hoonetest – toim) arsti juurde, kelle juures ta ei ole varem käinud, siis ilma saatjata ta sinna ei jõua,» on Kinks veendunud.
Ta tõi näiteks hiljutise juhtumi, kus kaks üle 80-aastast inimest pidid minema Tartusse eriarsti juurde. «Üks pidi minema kopsu-uuringule ja ütles, et tema ei lähe mitte kuhugi,» meenutas sotsiaalosakonna juhataja. Samal päeval pidi aga üks valla sotsiaaltöötaja minema teise kliendiga samuti Tartusse, Teguri tänavale südamestimulaatori kontrolli ja vastuvõtuajad olid väga väikese ajavahega. Kink kõneles, et sotsiaaltöötaja viis siis esimese inimese ikkagi kopsu-uuringule ja sõitis pärast teisega Teguri tänavale. Selliseid sõite tuleb Väike-Maarja sotsiaaltöötajatel tema sõnul ette vähemalt korra nädalas, samas kui Rakvere haiglasse minemisega saaksid inimesed ise paremini hakkama.
Seetõttu võiksid Kinksi arvates vajalikumad eriarstid, nagu näiteks kardioloog ja reumatoloog ka edaspidi Rakverre kohapeale jääda. Abi oleks tema sõnul ka sellest, kui riik korraldaks inimeste transpordi Tartu ja Tallinna bussi- või raudteejaamast haiglasse arsti juurde. Lisaks võiks Kinksi arvates jaamades väljas olla ka eraldi info selle kohta, kuidas ühte või teise raviasutusse pääseb. «Näiteks selleks et aru saada, kus peatused täpselt on, peab linna väga hästi tundma. Arstid ei ole ju Tartus ainult Maarjamõisas, on näiteks ka Teguri tänaval,» rääkis Kinks.