Koolinoored saavutasid kaitseväe testis üllatavaid tulemusi

Kaitseväes spordi eest vastutav major Heino Märks keskkooli noortega. Foto: Rait Tuulas

Eesti Tervise Fond ja Eesti kaitseministeeriumi koostöös toimus projekt «Mehed vormi», mille eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu noorte meeste tervisele ja vaadata, kas nad on võimelised kaitseväes hakkama saama.

Audentese spordisaalis kohtusid nelja erineva keskkooli poisid, kes tegid kaitseväe üldfüüsilist testi, mida aeg-ajalt nimetatakse ka NATO testiks. Poisid pidid tegema istesse tõuse selili lamangust, käed kukla taga sõrmseongus ja toenglamangus kätekõverdusi ning jooksma 3,2 kilomeetrit. Test loetakse sooritatuks, kui punkte on kokku 190.

«See oli üsna väsitav, kuigi me tegime selle eelmine nädal koolis läbi. Kõige raskem osa oli vast jooksmine,» sõnas Hans-Oskar Aaviksoo Gustav Adolfi Gümnaasiumist. Aaviksoo on väga sportlik keskkooli õpilane. Ta käib kuus korda nädalas võrkpalli trennis ja seega ei olnud talle test üleliia raske.

Aaviksoo mainis, et testile oli tulnud kooli paremik ja klassiruumi jäid need, kes üldiselt ei viitsigi sporti teha. «Minu enamus sõpru käivad kaks korda nädalas trennis, aga nii väga neile sport ei meeldi, seega seda nad testi tegema ei tule,» lisas Aaviksoo, kes kindlasti mõtleb kunagi ka kaitseväkke minna.

Kaitseväes spordi eest vastutav major Heino Märks lausus, et kuna tegemist oli koolide paremate poistega, siis tulemused on ootuspäraselt väga head. Märks sõnas, et üldiselt on jooks see, mis tõmbab nii-öelda joone alla. «Kes jaksab joosta, jaksab ka muid asju teha,» sõnas ta.

«Väga paljud NATO liikmesriigid kasutavad seda põhilise testina. Lihtne läbi viia ja sellel testil on väga palju häid omadusi. Skaala on hästi lai ja saab hea ülevaate, millises vormis nooruk on,» selgitas Märks.

Jõhvi Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Priit Palmet jäi enda õpilastega samuti rahule ja ütles, et poisid sooritasid testi igati hästi. «Täna siin küll ei tundunud midagi rasket, sest see oli teada-tuntud rada, mida nad läbi tegid, aga julgen öelda, et paljudele õpilastele on see ikkagi päris raske,» sõnas Palmet.

Ta tõi näiteks, et kuskil 30-40 protsenti gümnaasiumi noormeestest kahjuks ei suuda 3,2 kilomeetrit ilma käimata läbida. «See on päris ehmatav fakt. Need üldised tulemused, mis seal koolis olid, võiks siiski palju paremad olla,» rääkis Palmet.

Samuti kinnitas perearst ja Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind, et 30 protsendil Eesti poistel ei ole tervis nii hea, et nad saaksid kaitseväe edukalt läbida. «Esimene test, mida nad teevad, ongi see sama kehalise võimekuse test ja kui nad ei ole enne eelnevalt end treeninud, siis paljud kukuvad selle paraku kohe läbi,» ütles ta.

Merilind märkis, et kuskil 14 protsenti Eesti 11-15 õpilastest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed, mis tähendab, et 86 protsenti selle vanuse noortest on suure tervise riskiga. «Kui me tahame, et noored mehed oleksid terved, võimelised katiseväkke minema ning elaksid pikaajaliselt, siis need liikumisharjumused peaksid eelkõige kodust kaasa tulema,» rõhutas Merilind.

End olid proovile panemas 18 koolinoort nii Jõhvi, Pelgulinna, Gustav Adolfi kui ka Tallinna Saksa Gümnaasiumist, kõigi testi teinud noormeeste füüsiline vorm hinnati kaitseväe kõlbulikuks.