Onkoloog: varane avastamine tõstab ellujäämise võimalust

Rinnavähi kahtluse korral saadetakse patsient ultrahelisse või mammograafiasse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa sõnul haigestub igal aastal rinnanäärmevähki pea 700 naist, kuid varajase avastamise korral on sellest paranemiseks suur võimalus.

Eestis on rinnavähk naiste sagedaseim pahaloomuline kasvaja. Igal aastal haigestub ligikaudu 700 naist. Rinnavähki on harva võimalik ennetada, aga kui see haigus avastatakse varases staadiumis, on suur võimalus kaasaegse raviga ellu jääda.

Hooli oma tervisest – osale skriiningprogrammis

Rinnavähist rääkides – juba vanuses 25+ oleks tarvilik üle paari aasta rindu lasta kontrollida, siinkohal saab tegelikult abiks olla ka perearst, kes kahtluse korral saab soovitada pöörduda rinnakabinetti. Ida-Tallinna keskhaiglas on rinna tervise kabinet tegutsenud juba 2012. aastast ja nädalas pöördub sinna keskmiselt sada naist esmavisiidile kas siis rinnaalaste murede või küsimustega. Lisaks kordusvisiidile pöördujad.

«Kindlasti tasub kiiremas korras leida aeg kontrolliks, kui rinda on tekkinud mügarik, tükk, sõlm või siis tuleb rinnanibust verist eritist. Sellisel juhul võib tegu olla halvaloomulise kasvajaga, mille puhul kehtib reegel, et mida varem jaole saadakse, seda suurem on tervenemise võimalus,» sõnab onkoloogiakeskuse juhataja.

Rinna tervise kabinetis vesteldakse patsiendiga esmasel kohtumisel ning tehakse kompimismeetodil selgeks, kas patsient vajab lisauuringuid ning suunatakse naine saatekirja alusel koheselt kas ultrahelisse või mammograafiasse. Vajadusel tehakse biopsia. Mammograafia tarbeks võib pöörduda esmalt rinna tervise kabinetti, kus saatekirja vaja ei ole ning edasised uuringud korraldatakse mugavalt. Soovi korral on mammograafiasse võimalik tulla ka perearsti või naistearsti saatekirjaga. Kindlasti tasub rinnaskriinikusse tulla neil, kes on sõeluuringu sihtgrupp – nemad ei vaja saatekirja. 2016. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1956, 1958, 1960, 1962, 1964 ja 1966. aastal sündinud naised.

Naine, kes on leidnud rinnas tüki, saab kõige kiiremini probleemiga pöörduda rinnakabinetti spetsialiseerunud ämmaemanda poole, kes suunab naise edasistele uuringutele. Kui uuringu tulemused näitavad, et tegemist ei ole normivariandiga, jätkab edasisi uuringuid ja vajadusel ravi planeerimist rinnakabineti arst, kelleks on Ida-Tallinna keskhaiglas günekoloog, kes tegeleb rinnakasvajate kirurgilise raviga. Kui uuringute tulemusel selgub, et tegemist on pahaloomulise kasvaja ehk rinnavähiga, arutatakse raviplaan läbi onkoloogilises konsiiliumis. Arutelust võtavad osa rinnakirurg, onkoloogid, radioloog, patoloog, nukleaarmeditsiiniarst. Sageli ka teised spetsialistid. Eesmärgiks on leida patsiendile parim võimalik ravi, et tulemus (onkoloogias pikk ja kvaliteetne haigusvaba elu, varajase rinnavähi puhul haigusest vabanemine) oleks samuti parim.

Vähidiagnoosi saades on oluline oskus anda patsiendile teavet, kuidas üheskoos edasi minnakse. Mida saadud diagnoos endast kujutab ning milline on võimalik ravi. Dr Ojamaa sõnul on täna tendents selles suunas, et nooremate inimeste seas vähki haigestumus kasvab. Põhjuseks inimeste endi suuremad teadmised ja varajane avastamine, mis loob samas hea pinnase edukaks raviks. Varasemast paremad on võimalused diagnoosida rinnavähki. Tänaste teadmiste ja meeskonnatööga on lahendatavad ka äärmiselt emotsionaalsed ja kriitilised situatsioonid. Näiteks koostöös naistekliinikuga saab läbi viia vajalikku keemiaravi ka rasedale vähipatsiendile peatselt sündivale lapsele kahju tekitamata.

Onkoloogiakeskuse juhataja sõnul on igapäevaravis olulisim, et keemiaravi oleks patsientidele diagnoosist lähtuvalt optimeeritud. Keemiaraviga kaasuvaid kõrvaltoimeid on aja jooksul püütud muuta patsiendile võimalikult talutavaks. «Iga patsient, tema diagnoos ning vajalik raviskeem on erinev – varasemad kogemused on abiks, kuid vaatleme iga patsienti sellest hoolimata eraldiseisvana, tema vajadustest lähtuvalt.»

Muljetavaldav kogemustepagas onkogünekoloogias

Kristiina Ojamaa sõnul teevad erialaspetsialistid Ida-Tallinna keskhaiglas igapäevaselt koostööd – teisiti ei oleks lihtsalt võimalik. Ühised kogemused aitavad diagnoosida ja määrata patsiendile sobivaima ravi ning aidata nõnda paljusid.

«Kuna Ida-Tallinna keskhaiglas asub Eesti suurim naistekliinik, on meil suur kogemus onkogünekoloogias. See on äärmiselt oluline noorte naiste kasvajate ravis, mil on tähtis leida võimalus fertiilsuse säilitamiseks ja samas ravida kasvajat. Peamised vähipaikmed, mida Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuses ravitakse, on seedetrakti kasvajad, günekoloogilised kasvajad, rinnanäärmekasvajad ja uroloogilised kasvajad. Nukleaarmeditsiini osakonnas ravitakse palju kilpnäärmekasvajaid,» selgitab dr Ojamaa.

«On hea meel, et suudame täna aidata neid, kelle puhul varem jäid käed lühikeseks, tõdeb dr Ojamaa, lisades, et tänaseks on praktikasse toodud mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid. Lisaks aktiivravile on Ida-Tallinna keskhaigla onkoloogiakeskuses tähtsal kohal ka patsiendi toetamine – seda hetkest, kui patsient saab teada diagnoosi. Esmaste emotsioonidega, mida diagnoosi kuulmine kaasa toob, on ka kõige tugevamal inimesel raske leppida. Onkoloogiakeskuses töötab psühholoog, kes oskab sellisel puhul hästi aidata. Palliatiivne ehk toetav ravi jätkub ka peale aktiivravi lõppemist. 

Dr Ojamaa sõnul on vähikahtluse korral kõige olulisem jõuda kiiresti diagnoosini ning sealt edasi ravini. «Igapäevaselt teevad onkoloogiakeskuses patsiendi hüvanguks koostööd pikaajaliste kogemustega spetsialistid ning patsiendi haiguse erinevates etappides on tema raviga hõivatud erinevad raviarstid. Seetõttu võin öelda, et hea ravitegevus on suur võit nii patsiendile kui ka igale patsiendiga tegelevale haiglatöötajale.»