Kui palju alkoholi annab 1,5-promillise joobe?

1,5-promilline joove tekib, kui keskmise kaalu ja pikkusega mees joob ära peaaegu terve liitri veini.

FOTO: Vincenzo Pinto/AFP/Scanpix

Kuna ka kerge joove võib näiteks autorooli minemise puhul palju kahju põhjustada, siis tasub teada, kui suure alkoholikoguse tarbimise järel joove tekkib ja kuidas see taas kaob.

Saksamaal Hamburgis asuva Altona Askleiose kliiniku anestesioloogia, intensiivmeditsiini, hädaabi ja valuteraapia valdkonna peaarst prof Gunter Nils Schmidti sõnul sõltub alkoholi sisaldus veres mitmest erinevast asjaolust, kirjutab ajaleht Bild. Need on joodud alkoholi kogus, joogi alkoholisisaldus, inimese kehakaal ja see, kas inimene on enne alkoholi joomist midagi söönud. Kuna terve inimese keha lagundab alkoholi pidevalt, siis mängib tähtsat rolli ka alkoholi tarbimisest möödunud aeg.

«Selleks, et alkoholisisaldus tõuseks veres 1,5 promillini, peaks 1,8-meetrine 80 kilogrammi kaaluv mees jooma üle kahe liitri õlut või peaaegu ühe liitri veini. 1,7-meetrine 75 kilogrammi kaaluv naine peaks selleks jooma umbes 1,6 liitrit õlut või 0,7 liitrit veini,» rääkis arst.

Alkoholi lagundab naiste keha keskmiselt 0,1 promilli tunnis ja meeste keha keskmiselt 0,2 promilli tunnis. Kuigi sageli väidetakse, et vee joomine, sport, külm dušš, värske õhk ja spetsiaalsed teed aitavad kiiremini kaineneda, ei ole seda Schmidti sõnul veel keegi tõestanud.

Peamiselt peab alkoholi lagundamisega hakkama saama inimese maks. Naha, neerude ja kopsude kaudu väljub organismist kõigest kaks kuni kümme protsenti alkoholist. Kui alkohol nende elundite kaudu kehast väljub, siis tekkibki teada-tuntud alkoholilõhn, mis on omane purjus inimestele.

Alkoholi sisaldust märgitakse pakendile protsentides. Selleks, et teada saada, kui palju alkoholi teatud kogus jooki sisaldab, korrutatakse alkoholi kogus milliliitrites pakendile märgitud protsentide arvu ja 8,0-ga ning jagatakse sajaga. Näiteks pool liitrit õlut sisaldab Schmidti sõnul keskmiselt ligikaudu 19 grammi alkoholi ja 0,2 liitrit veini ligikaudu 18 grammi alkoholi.

Kust algab joove?

Veebilehe alkoholiinfo.ee andmetel on olemas kolm joobeastet.

1. Kerge joove: inimese enesetunne paraneb, enesekriitika väheneb. Käitumine ja kõne muutuvad uljamaks, kergemeelsemaks ja hoolimatuks. Meeleolu tõuseb, inimene muutub jutukaks. Liigutused elavnevad, nende täpsus aga väheneb. Tekivad koordinatsiooni- ja kerged tasakaaluhäired. Nägu õhetab kergelt, silmade sidekest punetab.

2. Keskmine joove: sõpruseavaldused võivad vahelduda vihapursetega. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd vähenenud, et sageli öeldakse asju ja tehakse tegusid, mida kaine peaga häbenetaks. Keel muutub pehmeks, hääldus ebaselgeks. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Seistes inimene kõigub, kõndides taarub ja tuigub.

3. Raske joove: raskes joobes inimesega on keeruline või lausa võimatu kontakti saada. Mõttekäigud ja kõne on hüplevad ja katkendlikud, jutt artikulatsioonihäirete tõttu ebaselge. Inimene seisab suurivaevu jalul, tihti kukub, tõuseb ja kukub taas. Raskes joobes inimene võib uinuda peolaua ääres, bussis, pargipingil, tänaval või koguni lumehanges. Teadvus häguneb. Võime ümbrusest muljeid vastu võtta ja neile reageerida halveneb järk-järgult, kuni jõuab lõpuks koomaseisundini.

Vere alkoholisisaldusele vastavad joobeastmed:

  • 0,01–0,06‰ Organismi loomulik alkoholisisaldus veres
  • 0,07–0,19‰ Alkoholisisalduse suurenemine söömise puhul
  • 0,20–0,49‰ Alkoholi tarvitanud, kuid purjusoleku tunnusteta
  • 0,50–1,50‰ Kerge joove
  • 1,51–2,50‰ Keskmine joove
  • 2,51–3,00‰ Raske joove
  • 3,01–5,00‰ Üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga
  • üle 5,00‰ Surmav alkoholimürgistus

Populaarne

Tagasi üles