/nginx/o/2013/05/27/1785528t1h04be.jpg)
Eestlaste alkoholitarbimine mullu langes, kuid WHO soovitatud alkoholitarbimise maksimaalse määrani jõudmiseks on veel pikk maa minna.
Alkoholitarbimine Eestis väheneb jätkuvalt, kuid tervisekahjud püsivad suured (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Absoluutalkoholi müüdi Eestis 2015. aastal 13,8 liitrit legaalset alkoholi ühe elaniku kohta, teatas konjunktuuriinstituut iga-aastases alkoholituru ülevaates. Lahutades sellest turistide alkoholi kaasaostud ja kohapealse tarbimise ning lisades juurde illegaalse tarbimise (0,5 liitrit elaniku kohta), moodustas Eesti elanike alkoholitarbimine ühe elaniku kohta 8,7 liitrit ning täiskasvanud elaniku (15+) kohta 10,3 liitrit.
/nginx/o/2016/05/20/5411123t1hec1c.png)
Võrreldes 2014. aastaga vähenes mullu alkoholi tarbimine elaniku kohta ligi seitse protsenti. Seega on tarbimine neljandat aastat järjest langenud, kuid WHO poolt soovitatud maksimummäärast (kuus liitrit täiskasvanu kohta aastas) on eestlased veel kaugel.
Kui kaupade ja teenuste hinnad Eestis mullu pisut odavnesid, siis alkohoolsed joogid kallinesid aktsiisitõusude mõjul keskmiselt 6,1 protsenti. Kasvasid kõikide alkohoolsete jookide jaehinnad, kuid teistest enam kallines kange alkohol. Näiteks tõusid viinade ja džinnide hinnad 10 protsenti ning liköörid kallinesid 16 protsenti. Aktsiisitõusu ootuses hakati varusid moodustama juba 2015. aasta detsembris, kuid suurem varumine toimus jaanuaris enne aktsiisitõusu.
Alkoholitarbimise vähenemise põhjusteks on konjunktuuriinstituude andmeil ühiskonnas toimuv hoiakute muutus, elanike tervislikumad eluviisid, alkoholitarbimise sageduse vähenemine, müüdud toodete kanguse vähenemine. Alkoholist tingitud tervisekahjud püsivad endiselt kõrged, kuid on loomulik, et aastaid kestnud alkoholi liigtarbimine omab veel pikaajalist järelmõju.