Milline hambahari, hambaniit, suuvesi?

Hammaste tervis algab nende korralikust pesemisest. Foto: Jeremy Maude/picture alliance/moodboard/Scanpix

Igapäevane kodune suuhügieen hoiab ära igeme- ja hambaprobleemide tekke, säästab inimest arstivisiidist ja hoiab kokku ta raha.

Terve suu olemasolu on väga oluline, kirjutab Terviseuudised. Hammaste hügieenis on mõned lihtsad märksõnad. Nendeks on õige tehnika, vahendid ja järjepidevus. Kuigi üldlevinud on teadmine, et hambaid peaks pesema kaks korda päevas, ei toimi nõnda paraku veel kõik inimesed. Puuduliku suuhügieeni tagajärjel kahjustuvad peale hammaste veel ka ümbritsevad koed ja üldine tervis. Tagajärjed varieeruvad sõltuvalt raskusastmest mõnest augukesest ja igemepõletikust kuni hammaste täieliku väljalangemiseni.

Alustada tuleks sobiva hambaharja valikust. Hambahari võiks olla pehme ja lühikese peaga (kuni 3,5 cm). Harjapea pikkus mängib rolli raskesti ligipääsetavate kohtade (purihammaste tagakülg) puhastamisel. Liiga kõvad harjased kahjustavad iget ning võivad viia hambakaela paljastumisele ja tundlikkushäireteni. Ühe hambaharja eluiga on vastavalt harjaste kulumisele ja bakterite kogunemisele kaks kuni kolm kuud.

Teiseks peab selgeks saama õige harjamistehnika. Hambahari peaks olema 45-kraadise nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu, et harjased ka igemetaskuni jõuaksid. Teha lühikesi, vibreerivaid liigutusi paaril hambal korraga. Harja peaks hoitama käes justkui pliiatsit, kuna nii ei avalda hari igemele liigset survet. Pesu kestvus olgu nii pikk, kuni hambad puhtaks saavad, tavaliselt kaks kuni viis minutit.

Pesemise järjekord olgu alati samasugune, sest nii välditakse mõne koha vahelejätmist. Hambaid pestakse kas enne sööki või 30 minutit pärast söömist. Söögijärgne happerünnak pehmendab hambavaapa, mis muudab selle harjamisele tundlikuks. Happelise keskkonna neutraliseerimiseks sobivad suuveed, tavaline vesi või ksülitooliga närimiskumm.

Sama tähtis, kui hammaste pesu, on ka hambavahede puhastamine. Nõnda ei kogune katt hambaserva alla. Hambaharjale ligipääsmatutesse vahedesse kogunevad toidujäänused ja bakterid. Puhastamiseks kasutatakse hambaniite, -linte, -vaheharju ja -tikke.

Hambaniidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiusele. Kuigi vahatatud niit ei erine tõhususelt kuigivõrd vahatamata niidist, kuid mõnikord vahatatud niitidele lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi. Niiditamise puhul on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et iga vahet puhta niidiga puhastada. Hambaniit tuleb kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani viia, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis igeme veritsema paneb.

Hambavaheharjad on katu puhastamisel tõhusamad kui hambaniit. Nende kasutamisel on oluline valida oma hambavahedele vastava suurusega hari. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liigsuur see-eest kahjustab igemeid. Interdentaalharju võiks kasutada regulaarselt vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki. Hambavaheharja eluiga on 10 kuni 15 päeva (või kuni harjased on kulunud).

Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaariese- ja põletikuvastaseid aineid. Tavapäraselt kuristatakse vett suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse välja ega loputata veega. Soovituslik on kasutada suuvett pärast eineid halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks. Suuvett ei tohiks kasutada koheselt pärast hammastepesu.

Hambapasta valikul on patsiendil vaba voli sobiv preparaat valida, olulisem on ülalpool kirjeldatud pesemistehnika ja «sülita, ära loputa»-põhimõtte järgimine. Viimane on oluline, et pastajääkides olev fluoriid oma kasuliku toimega jätkata võiks.