Urmas Sule: Ain Aaviksoo jutt on natuke liiga ambitsioonikas

Urmas Sule hinnangul on IT-arendused tervise valdkonnas vajalikud, kuid imesid neilt loota ei tasu. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Eile avaldas sotsiaalministeeriumi asekantsler Ain Aaviksoo arvamust, et Eesti meditsiinisüsteemi IT-teenuste abil tõhusamaks muutmine võimaldaks aastas kokku hoida miljon tundi arstide aega. Pärnu haigla juht Urmas Sule on selle lennuka visiooni suhtes skeptiline.

«Üldine hoiak jätab sealt artiklist mulje, et Eesti tervishoius käib üks suur raha raiskamine. Tegelikult on palju neid rahvusvahelisi uuringuid, mis tõestavad vastupidist,» rääkis Sule. Ta tõi välja, et Eestis on  mitte üksnes OECD riikide vaid ka Euroopa riikide kõige tõhusam tervishoiusüsteem. «Meie tervishoiusüsteemi ongi reformitud 90. aastate lõpust kuni tänaseni eesmärgiga tõsta süsteemi efektiivsust. Suhtun skeptiliselt sellesse, et on võimalik saavutada drastiline kokkuhoid,» lisas ta.  

«Sellega ei taha ma siiski öelda, et selle valdkonnaga ei tasuks tegeleda. On väga hea, et sotsiaalministeerium tegeleb koordineeritult e-teenuste arendamisega. Sellega, et IT-arendustega on võimalik saavutada aja ja raha mõistlikku kasutust, olen täiesti nõus. Lisaks aitavad hästi paika pandud ja realiseeritud IT-projektid parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti,» rääkis Sule. «Väga hea on e-saatekirja projekt ja sellega haakuv digitaalne registratuur, mis võimaldaks raviasutuste registratuurid omavahel ühineda.»

Varasematest positiivsetest arengutest tõstis Sule esile digitaalsed röntgenpildid ja meditsiinilise uuringute andmebaasi, millega tulid kõigepealt välja haiglad. «Vanasti käis inimene ringi, hõbeda baasil tehtud röntgenpilt näpus ja sellega sõitis ta bussiga Tallinnasse, Pärnusse, Tartusse või mujale arsti juurde,» meenutas Sule. «Praegu on nii, et ühes vabariigi otsas tehtud röntgenpilt on minutiga kättesaadav  kõigile teistele tervishoiutöötajatele, kellel on õigustatud ligipääs patisendi delikaatsetele isikuandmetele. Kolleegidelt on võimalik kohe arvamust küsida. Peale selle on arhiiv pidevalt kättesaadav, pildid on töödeldavad, neid saab teha ekraanil suureks, laiaks, vaadelda erinevate nurkade alt. See on drastiline kvaliteedi efekt.»

IT-arendused võtavad aega

Sule sõnul ei ole IT-arenduste puhul kõige keerulisem mitte õige suuna määramine, vaid arenduse lõpuleviimine. «Selleks on vaja väga suurt inimeste panust. Alati kipub aega, raha ja inimesi puudu jääma. Näiteks e-retsepti projekti läbiviimiseks palusin haiglate liidu juhina mitu aastat ajapikendust ja tänu sellele oli võimalik projekt realiseerida. Tänaseks toimib kõik väga hästi, ja keegi enam ei mäletagi, et retsepti oleks võimalik teistmoodi välja kirjutada, välja arvatud erijuhtudel. Suurte projektide puhul tuleb arvestada sellega, et alati läheb kauem aega,» on haiglajuht veendunud. Samas on e-retsept tema sõnul suurepärane arendus, millele tänu on retseptid arstile ja patsiendile samaväärselt kättesaadavad.

«See, et Ain Aaviksoo juhtimisel tegeletakse koordineeritult tervise valdkonnas IT-arendustega on absoluutselt õige. Püüame omalt poolt anda parima panuse. Hästi oluline on aga arvestada ka hetkel olevate ressurssidega ja sellega, et projektid ei tohiks minna liiga suureks, sest siis võib tekkida probleeme nende haldamisega,» lisas Sule. Kui alguses on väga suur hurraa, siis kardame sellele järgnevat. Oleme alati konstruktiivsed optimistid.»

Sule sõnul on haiglad «tegelikult IT-arenduste fännid», sest enamik arendusi aitab säästa arstide ja õdede tööaega, mistõttu raisatakse vähem kõrge kvalifikatsiooniga inimeste tööaega. Lisaks arstiabi kvaliteedi tõstmisele peakski tema sõnu IT-arenduste ja teistegi uuenduste eesmärk olema tervishoiutöötajate aja võimalikult efektiivne kasutamine. Kui tervishoiutöötajate  aega ei raisata, on nad Sule arvates ka ise rõõmsamad ja saavad tööga paremini hakkama.

Samas tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata ka sellele, et ka valmist IT-süsteemid ei toimi alati sajaprotsendiliselt. «Alati tuleb ette üllatusi, valmis tuleb olla näiteks selleks, et mingil hetkel mõni keskne server riigi tasandil ei toimi, kuid peame samas tagama ka elutähtsa teenuse toimimise. See teeb need projektid keerulisemaks,» sõnas Sule.

Eesti tervishoiusüsteemis on vähe raha

Sule toob välja, et Eestis kulutavad riik ja inimesed ise rahvuslikust rikkusest tervise peale kokku kuus protsenti, samas kui Euroopa riikides keskmiselt on see näitaja ligi üheksa protsenti. «Peame arvestama sellega, et kui tahame tagada Eesti inimestele vähemalt sama kättesaadavat ja vähemalt sama kvaliteediga arstiabi, siis olemasolevate rahaliste ressurssidega on see ääretult keeruline,» rääkis haiglajuht. Sellega on Sule sõnul seotud ka tervishoiutöötajate ja haiglate töötülid. «Teeme praegu kõik natuke rohkem kui tegelikult võimelised oleme ja siis see pinge inimeste vahel kasvabki,» selgitas ta.

Seda, kui palju digiregistratuur raha kokku hoida võiks, Sule enda sõnul arvutada ei julge. «Tervishoiu rahastamise jätaksin eraldi teemaks. Mina ei kujuta ette, et mingi IT-veski hakkab tervishoiust metsikult raha kokku hoidma. Omal ajal, kui hakati IT-arendusprojekte massiliselt kirjutama, siis võis kõikidest lugeda, mitmeid tonne metsa ühe või teise projektiga säästeti. See oli tegelikult ju naljanumber. Selliste võrdluste toomisel ei usu inimesed enam nendesse projektidesse,» sõnas ta.

Selleks, et uute lahenduste abil tõepoolest meditsiinisüsteemis hiiglaslikku rahasummat kokku hoida, siis tuleks neid projekte Sule arvates ellu viia riikides, kus tervishoiu peale kulutatakse rahvuslikust rikkusest hoopis suurem osa. Näiteks oleks tema sõnul kokkuhoid suur USAs, kus riik ja sealsed elanikud kokku panustavad tervishoidu 18 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. «Kui tahame efektiivsust, siis ei ole selles midagi halvasti, aga kui ütleme, et kõhnad peaksid veel kõhnemad olema, siis on asi natuke valesti,» lisas ta.