Samas tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata ka sellele, et ka valmist IT-süsteemid ei toimi alati sajaprotsendiliselt. «Alati tuleb ette üllatusi, valmis tuleb olla näiteks selleks, et mingil hetkel mõni keskne server riigi tasandil ei toimi, kuid peame samas tagama ka elutähtsa teenuse toimimise. See teeb need projektid keerulisemaks,» sõnas Sule.
Eesti tervishoiusüsteemis on vähe raha
Sule toob välja, et Eestis kulutavad riik ja inimesed ise rahvuslikust rikkusest tervise peale kokku kuus protsenti, samas kui Euroopa riikides keskmiselt on see näitaja ligi üheksa protsenti. «Peame arvestama sellega, et kui tahame tagada Eesti inimestele vähemalt sama kättesaadavat ja vähemalt sama kvaliteediga arstiabi, siis olemasolevate rahaliste ressurssidega on see ääretult keeruline,» rääkis haiglajuht. Sellega on Sule sõnul seotud ka tervishoiutöötajate ja haiglate töötülid. «Teeme praegu kõik natuke rohkem kui tegelikult võimelised oleme ja siis see pinge inimeste vahel kasvabki,» selgitas ta.
Seda, kui palju digiregistratuur raha kokku hoida võiks, Sule enda sõnul arvutada ei julge. «Tervishoiu rahastamise jätaksin eraldi teemaks. Mina ei kujuta ette, et mingi IT-veski hakkab tervishoiust metsikult raha kokku hoidma. Omal ajal, kui hakati IT-arendusprojekte massiliselt kirjutama, siis võis kõikidest lugeda, mitmeid tonne metsa ühe või teise projektiga säästeti. See oli tegelikult ju naljanumber. Selliste võrdluste toomisel ei usu inimesed enam nendesse projektidesse,» sõnas ta.
Selleks, et uute lahenduste abil tõepoolest meditsiinisüsteemis hiiglaslikku rahasummat kokku hoida, siis tuleks neid projekte Sule arvates ellu viia riikides, kus tervishoiu peale kulutatakse rahvuslikust rikkusest hoopis suurem osa. Näiteks oleks tema sõnul kokkuhoid suur USAs, kus riik ja sealsed elanikud kokku panustavad tervishoidu 18 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. «Kui tahame efektiivsust, siis ei ole selles midagi halvasti, aga kui ütleme, et kõhnad peaksid veel kõhnemad olema, siis on asi natuke valesti,» lisas ta.