/nginx/o/2016/05/21/5416811t1hced4.jpg)
Kui juba praegu tapavad antibiootikumide suhtes resistentsed pisikud hinnanguliselt ligikaudu 700 000 inimest aastas, siis arvutused näitavad, et see arv võib 2050. aastaks kasvada kümne miljonini. See vastab ühele inimesel kolme sekundi jooksul.
Superpisikud võivad hakata tapma miljoneid inimesi (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine Goldman Sachsi majandusteadlane Jim O’Neill avaldas hiljuti kaheaastase uurimistöö põhjal tehtud aruande, milles väidab et antibiootikumide suhtes resistentsed superpisikud on saamas üheks maailma suurimaks terviseprobleemiks, kirjutab BBC News. Majandusteadlase hinnangul saavad neid pisikuid tunda inimesed terves maailmas, kuid kõige rohkem muret hakkavad need tegema Aafrikas ja Aasias asuvates arengumaades. Superpisikute leviku tõttu võib tulevikus nii mõnigi haigus ravimatuks muutuda.
Aruande põhjal sureb 2050. aastal superpisikute tõttu Aasias üle 4,7 miljoni, Aafrikas ligikaudu 4,1 miljonit, Lõuna-Ameerikas 392 000, Euroopas 390 000, Põhja-Ameerikas 317 000 ja Okeaanias 22 000 inimest.
«Tavalised operatsioonid ja väikesed põletikud muutuvad taas eluohtlikuks ja viimase 50 aasta jooksul haiguste üle saavutatud rasked võidud sattuvad ohtu,» kirjutab O’Neill aruandes. Tema hinnangul muutub seetõttu ka haiglaravi palju kallimaks.
Ühendkuningriikide juhtiv tervishoiuametnik professor Dame Sally Davies on veendunud, et selle ohuga tuleks tegutseda võimalikult ruttu. Sellega on nõus ka O-Neill. «Kui me seda probleemi ei lahenda, siis jõuame tagasi pimedatesse aegadesse ja näeme paljusid inimesi suremas,» rääkis ta.
Selleks, et superpisikute levikut piirata, tuleks aruande põhjal kõigepealt lõpetada antibiootikumide kergekäeline kasutamine. Uuringud näitavad, et üle pooltel juhtudest kirjutatakse antibiootikume välja siis, kui neid tegelikult ei ole. Paljudel juhtudel võiks antibiootikumide võtmise asemel ka inimesi hoopis haiguste vastu juba eelnevalt vaktsineerida.
Peale selle oleks vaja nakkuste vältimiseks parandada ka üldisi hügieenitingimusi ja kaaluma, kas alati on loomi tarvis ravida samade antibiootikumidega kui inimesi. Näiteks on USAs 70 protsenti inimestele vajalikest ravimitest kasutusel ka loomade ravimisel.