Selgusid suplusvee kvaliteedi tulemused

Suvised ilmad meelitavad ujuma. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Terviseameti hinnangul tasub rõõmustada, sest suplusvee kvaliteet Eesti kvalifitseerus peamiselt klassidesse väga hea ja hea.  

Selliste tulemused saadi 2015. aasta suplushooaja järel toimunud suplusvee kvaliteedi hindamisest, teatas terviseamet oma kodulehel.

Eesti edastas möödunud aasta lõpus Euroopa Liidule veekvaliteedi andmed 54 supluskoha kohta, neist 35 klassifitseeriti klassi «väga hea», 10 klassi «hea» ja kuus klassi «piisav». Kahes supluskohas ei vastanud proovivõtusagedus nõuetele või oli osa proove puudu (Toila ja Narva Joaoru rand) ning üks supluskoht, Roosta rand, oli uus. 2015. aastal ei klassifitseerunud klassi «halb» ükski supluskoht ega esinenud ka ühtegi lühiajalist reostust.

Vastavalt nõuetele klassifitseeritakse supluskohad EL aruandes nelja veekvaliteediklassi: «väga hea», «hea», «piisav» ja «halb». Lisaks veel juhul kui supluskoht on uus ning ei ole jõutud koguda nõutud arvu proove, klassifitseeritakse supluskoht kui «uus», juhul kui kasvõi ühelgi aastal on proovivõtu sagedus olnu lubatust harvem, siis «mittepiisava sagedusega uuritud» ning kui supluskoht on ajutiselt või alaliselt suletud, siis «suletud».

Kõik EL liikmesriigid esitavad EL suplusvee aastaaruande jaoks iga aasta lõpus oma suplusvee seireandmed, mis avaldatakse enne järgmise suplushooaja algust. Aruanne ei kajasta suplusvee kvaliteeti reaalajas, vaid võrdlust eelnevate aastatega.

Supluskoha vee klassifitseerimiseks koostatakse seireandmete kogu, mis koosneb minimaalselt 16 suplusvee proovist (määratud soole enterokokid ja E. coli bakterid), mis on võetud viimase nelja järjestikuse aasta jooksul. Ühel suplushooajal tuleb võtta minimaalselt neli suplusvee proovi. 

2015. aastal võeti Eestis suplusvee proove 54 avalikus supluskohas, lisaks veel 42 supluskohas, mis asuvad veekogude ääres, kus on varem asunud supelrand või kus inimesed on harjunud käima suplemas, kuid mida supluskoha omanik ei ole soovinud korrastada ja avaliku supluskohana avada.

Suplushooaja jooksul võeti 488 suplusveeproovi, neist avalikest supluskohtadest 311 proovi. Terviseameti poolt järelevalve käigus võeti 170 suplusvee proovi. Kõigist võetud proovidest oli mittevastavaid 10. Avalikest supluskohtadest võetud proovidest ei vastanud nõuetele 7 ehk 2,25%.

Avalikud supelrannad on rannad, kus on tagatud heakord, on olemas riietuskabiinid, prügiurnid ja tualetid, kus teostatakse regulaarselt suplusvee seiret ja tehakse suplusvee kvaliteedi info kättesaadavaks ranna külastajatele.

2016. aastal avatavad avalikud supluskohad selguvalt hiljemalt mai kuu lõpuks.