Imiku rahutusel võib olla ootamatu põhjus

Väikesele osale imikutest piim toiduks ei sobi. Foto: Claire Deprez/Reporters/Scanpix

Peaaegu kõik imikud on vahel rahutud. Mõned neist on aga eriti rahutud allergia tõttu lehmapiimas sisalduva valgu suhtes, millel põhineb enamik kaubanduslikke laste piimasegusid.

Piimaallergia võib esineda igas eas inimestel, kuid rohkem on see levinud imikute hulgas (ligikaudu kahel kuni kolmel protsendil imikutest), kellest enamikul see hiljem kaob, kirjutab Terviseuudised. Piimaallergia tekib, kui immuunsüsteem peab piimavalku ekslikult millekski, mida organism peab tõrjuma. See käivitab allergilise reaktsiooni, mis võib põhjustada imikul rahutust ja ärritust ning millega kaasnevad kõhuhäired ja muud sümptomid. Enamik lapsi, kes on lehmapiima suhtes allergilised, reageerivad sarnaselt ka kitse- ja lambapiima suhtes ning osa neist on allergilised ka sojapiimas sisalduva valgu suhtes.

Imikutel, keda toidetakse rinnaga, on piimaallergia tekkimise risk väiksem kui neil, kes saavad piimasegusid. Kuid teadlased ei tea seniajani täpselt, miks mõnedel lastel tekib piimaallergia, teistel aga mitte. Siiski arvatakse, et paljudel juhtudel on allergia pärilik.

Tavaliselt kaob piimaallergia iseenesest ajaks, kui laps saab kolme- kuni viieaastaseks, kuid mõnedel lastel see ei möödu.

Piimaallergia sümptomid

Lehmapiimavalgu allergia sümptomid tekivad tavaliselt esimestel elukuudel, sageli mõne päeva või nädala jooksul pärast lehmapiimal põhineva segu lisamist imiku toidusedelisse. Imikul võivad sümptomid ilmneda väga kiiresti pärast toitmist (kiire algus) või alles seitsme kuni kümne päeva jooksul pärast lehmapiimavalgu tarbimist (aeglane algus). Sümptomid võivad esineda ka ainult rinnapiima saavatel lastel, kui ema on tarbinud lehmapiima.

Aeglase algusega reaktsioon on rohkem levinud. Sümptomite hulka võivad kuuluda vedelad väljaheited (võimalik, et verised), oksendamine, öökimine, toidust keeldumine, ärritus või voolmed, samuti nahalööbed, nagu näiteks ekseem. Sellist tüüpi reaktsiooni on keerulisem diagnoosida, sest samad sümptomid võivad esineda ka teiste tervisehäirete korral. Enamikul lastest kaob see allergiavorm pärast kaheaastaseks saamist, mõnedel aga võib püsida kuni teismeeani.

Kiire algusega reaktsioonid tekivad järsku koos sümptomitega, mille hulka võivad kuuluda ärritus, oksendamine, hingeldamine, paistetus, nahalööve, naha sügelemine ja verine kõhulahtisus. Mõnedel juhtudel võib esineda anafülaksia nime kandev ägedaloomuline allergiline reaktsioon, mis mõjutab imiku nahka, kõhtu, hingamist ja vererõhku. Anafülaksia on siiski rohkem levinud teiste toiduallergiate kui piimaallergia korral.

Piimaallergia diagnoosimine

Piimaallergia täpseks diagnoosimiseks ei ole olemas üht kõikehõlmavat laboratoorset analüüsi, seetõttu võib tarvis olla mitut erinevat analüüsi, et diagnoos panna ja teised võimalikud tervisehäired välistada. Lisaks väljaheiteproovile ja vereanalüüsile võib arst lasta teostada naha allergiatesti ja kontrollida, mis juhtub paari tunni jooksul pärast seda, kui laps on piima joonud.

Piimaallergia ravimine

Kui lapsel on piimaallergia ja teda toidetakse rinnaga, peaks ema piirama igapäevast piimatoodete kogust, mida tarbid, sest allergilist reaktsiooni põhjustav piimavalk võib rinnapiima üle kanduda.

Kui kasutada piimasegusid, võib hakata kasutama sojavalgupõhiseid segusid. Kui lapsel on ka sojatalumatus, võib soovitada kasutada hüpoallergeenset segu, milles valgud on lagundatud osakesteks. Seetõttu on allergilise reaktsiooni teke segu suhtes vähem tõenäoline. Kui hakata imikule teist toidusegu andma, peaksid allergia sümptomid kaduma kahe kuni nelja nädala jooksul. Tavapäraselt soovitatakse jätkata hüpoallergeense toidusegu kasutamist kuni lapse üheaastaseks saamiseni ning lisada seejärel järk-järgult toidusedelisse lehmapiima.