/nginx/o/2016/05/24/5428479t1h5d88.jpg)
Psühholoog Maie Kotka sõnul on riigieksamite tulemuste ritta sättimisel koolide jaoks mängus maine, õpilaste jaoks aga elu ja tervis.
Psühholoog: negatiivsed hinnangud süstivad lastesse hirmu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kodu ja õpetaja surve võib olla selline, millega toime ei tulda, sest kui kohe antakse negatiivne hinnang – ehk kui sul on näiteks tunnistusel neljad ja mõni kolm ning õpilasele öeldakse, et nende tulemustega sa kaugele ei jõua –, siis juba sellega süstitakse lastesse hirmu,» selgitas Kotka ERRi raadiouudistele. Ta lisas, et mida rohkem negatiivseid hinnanguid laps saab, seda madalamaks muutub tema enesehinnang ja seda suuremaks kasvab hirm oma muredest vanematega rääkida, sest laps kardab, et ta ei vasta nende ootustele.
Kotka sõnul on väär arvata, et kõik on kõiges head, sest haritus ei väljendu mitte numbrites, vaid lapse individuaalses arengus, ja kõige rohkem vajavad abi just need lapsed, kes ennast survestavad ja pingestavad, sest siis tekib oht, et laps seab endale liiga kõrged eesmärgid, mille täitmisega ta ei pruugi toime tulla.
Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tambergi sõnul praegune kooli- ja eksamisüsteem lastele lisapingeid põhjustada siiski ei tohiks, sest kahe nädala jooksul tuleb sooritada üks eksam – liigse alkoholi, narkootikumide või rahustite tarbimine eksamistressi tõttu on tema hinnangul kirjanduslik liialdus.