/nginx/o/2015/10/13/4591545t1h3f27.jpg)
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna allkirjastas käskkirja, millega eraldatakse riigieelarvest vägivalla ohvritest naistele ja nende lastele psühholoogilise ja juriidilise nõustamise pakkumiseks täiendavalt 150 000 eurot.
Naiste tugikeskused saavad raha juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«2016. aastaks oleme jõudnud selleni, et kogu Eesti on ühtlaselt kaetud naiste tugikeskustega, kes abistavad vägivallaohvritest naisi ja lapsi,» ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sotsiaalministeeriumi teates. Tsahkna lisas, et eelmisel aastal pöördus naiste tugikeskustesse abi saamiseks 1764 naist ja 188 last.
Juriidilisel nõustamisel on abivajajal võimalik saada õigusnõustamist, abi juriidiliste dokumentide koostamisel ning esindamist või kaitsmist kohtuvälises ja kohtueelses menetluses. Samuti saab juriidiline nõustaja suhelda kolmandate isikutega ning saavutada näiteks kohtuväliseid kokkuleppeid abielulahutuse, laste elatise, ühisvara jagamise, kaasomandi lõpetamise, laste hooldusõiguse ja lastega suhtlemise küsimustes.
Psühholoogilisel nõustamisel aidatakse lahti mõtestada abivajaja murekohad ning leida neile lahendused. Psühholoogilise nõustamise eesmärgiks on parandada inimese heaolu, maandada pingeid, suurendada enesekindlust, edendada iseseisvust otsuste langetamisel ja oskusi probleemide lahendamisel ning õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja olukordadest.
Aasta alguses toetati riigieelarvest perevägivalla ohvriks langenud naistele ja nende lastele mõeldud tugikeskusi 500 000 euroga. Tugikeskuste nõustamisteenust rahastati esimese kvartali lõpuni 54 000 euroga Norra programmist ning nüüd jätkatakse toetamist täiendavalt 150 000 euroga. Lisaks eraldasid Riigikogu fraktsioonid juriidiliseks ja psühholoogiliseks nõustamiseks naiste tugikeskustele 50 000 eurot.